Uuendused õpilaste toitlustamises: koolipuuvilja ja -piima programm liidetakse üheks
Parlamendi toetatud muudatuste tulemusel pannkase nüüdsest rohkem rõhku laste harimisele tervisliku toitumise osas, samuti kasvab rahastus. Raportöör Marc Tarabella teeb uuendustest ülevaate.
Millised muudatused on kavas rahastuse poolel?
Suurendasime koolipiima programmi eelarvet 20 miljoni euro võrra aastas. Pidime rahastuse ülesehitust tasakaalustama, et tagada rohkem vahendeid uutele riikidele, näiteks Horvaatiale. Seejuures oli oluline mitte "karistada" riike, kes on neid programme edukalt pika aja jooksul kasutanud.
Tagasime ühtlasi ausama rahade jaotamise läbi objektiivse kriteeriumi – kuue- kuni kümneaastaste laste arv riigis.
Piima- ja puuviljahinnad on languses. Kas uuendatud programm on põllumeestele võimaluseks müüa oma tooteid parema hinnaga?
Venemaa embargo on põhjustanud palju probleeme. Koolipuuvilja- ja piima programmist võib põllumeestele kasu olla, kuid tasub meeles pidada, et tegemist ei ole suure summaga – koolipuuviljale ja koolipiimale ette nähtud vahendid moodustavad 0,5 protsenti Ühise Põllumajanduspoliitika eelarvest.
Meil tuleb leida uued turud, kuid prioriteediks on puuviljade, juurviljade ja piima nõudluse tõstmine siseturul. 24 liikmesriigis ei tarbita värskeid puu- ja juurvilju piisavalt. Nõudluse kasv tuleks ühtlasi kasuks inimeste tervisele.
Koolipuuvilja ja koolipiima programmi raames hakatakse rohkem rõhku panema laste harimisele. Mis on kavas koolides?
Me ei pane paika täpseid juhiseid, kõike ei otsustata Brüsselis. Hariduslikud meetmed jäävad riikide ja kohalike haridusasutuste otsustada.
Näiteks võib korraldada väljasõite farmidesse. Lapsed joovad küll piima, kuid väga tihti pole nad oma silmaga näinud, kuidas piima toodetakse. Nii tekiks side tarbijate ja tootjate vahel.
Kui teie täita oleks koolijuhi amet, siis millest koosneks menüü?
Talvel oleks seal ilmselt supp – juurviljasupp lõunasöögiks, kõigile lastele iga päev.
