Uuring: Eesti tarbija väärtustab endiselt toidukauba kodumaisust

 (6)

Maxima uue kapluse avamine
Foto: Karin Kaljuläte

Nii nagu mujal Läänes, käiakse Eestiski toidupoes harvem kui näiteks kümme aastat tagasi, ehkki inimestel pole kombeks sügavkülmikut sööki täis osta. Toitu ära viskavad aga vähesed, selgus konjunktuuriinistituudi läbi viidud Eesti toidukaupade tarbimise uuringutest.

Kodumaised tooted moodustasid 2016. aastal 65% Eesti suuremate jaekettide käibest. Eesti tarbijatest eelistas kodumaist toitu 74% tarbijatest, samas võib tarbijatel olla üha raskem eristada kodumaist kaupa imporditust, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) tehtud uuringutest.

Eesti Konjunktuuriinstituut viis 2016. aastal Maaeluministeeriumi tellimusel läbi Eesti toidukaupade tarbimise teemalised uuringud „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud” ning „Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2016. aastal”.

„Globaliseeruvas toidutootmise ahelas on järjest keerulisem toidu ostmisel välja lugeda selle päritolu. Tooraine ja ka valmistooted liiguvad riikide vahel, paljudel meie tööstustel on tütar- või emaettevõtted välismaal, kellega neil on omavaheline tööjaotus,” ütles EKI direktor Marje Josing. „Kindlasti on kõigi osapoolte ühine huvi, et tarbija siiski saaks võimalikult täpset infot toote päritolu kohta, et teha teadlikku valikut.”

Eesti suuremate jaekettide hinnangul oli kodumaiste toodete osakaal olulisemate tootegruppide osas nende kaubakäibes kokku keskmiselt 65%. Suurim kohaliku toidu osatähtsus käibes oli Coopis, järgnesid Selver, Rimi ja Maxima. Kodumaiste toodete sortiment oli suurim Selveris ja väikseim Maximas.

Seotud lood:

Kodumaiste toodete osakaal on suurim keeduvorstide ja viinerite (96%), leiva (95%) ja piima (91%) tootegrupi sortimendis. Laienenud on ka kodumaiste mahetoodete sortiment, ulatudes 2016. aastal 1409 tooteni.

„Positiivse trendina leidub ka suuremate kaupluste sortimendis üha rohkem Eesti väiketootjate ja nišitootjate kaupa. Tarbijate surve on viinud selleni, et peaaegu igas suuremas poes on eraldi talutoodete nurk,“ ütles Marje Josing.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on oluline, et Eesti toiduainetööstuse toodang oleks Eesti tarbijatele laias valikus ja taskukohase hinnaga saadaval. „Uuringu tulemused näitavad, et Eesti toidukauplused hindavad kodumaiseid toidukaupu ja pakuvad neid oma sortimendis nii tava- kui mahetoodetena laias valikus,“ ütles minister Tamm. „Kindlasti teeb rõõmu, et üha rohkem väiketootjaid on jõudnud oma toodetega suurte kettide kaupluste riiulitele.“

EKI uuringu põhjal eelistas 2016. aastal kodumaist toidukaupa 74% vastanutest. Kodumaise toidukauba eelistamise peamised põhjused on vastanute hinnangul selle värskus, usaldusväärsus, harjumuspärane maitse, tervislikkus ja püsiv kvaliteet. Mahetoitu tarbib regulaarselt 8% elanikest. „Tarbijate eelistused liiguvad kindlalt tervislikumate valikute suunas. See tähendab, et eelistatakse mitmekesisemat toitu ning väiksema soola- ja suhkrusisaldusega tooteid,“ lisas Josing.

81% vastanute jaoks on peamiseks ostukohaks suured toidukauplused. Turg ei ole tarbija jaoks enam esmane toidu ostmise koht, kuid on väga oluline mõnede tootegruppide toodete (näiteks värsked marjad, kala, liha, mesi) ostmisel.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare