Kes kudumisega sinasõber on, leiab siit tuttavaid teemasid. Peab tõdema, et märgata on autorite põhjalikkust ning koostajad on läbi töötanud palju materjale, mis annabki raamatule väärtuse.

Tegu pole pelgalt pildiraamatuga, vaid siit leiab tähelepanekuid, juhiseid ning ka lihtsaid tarkuseteri, mis kogenud tegijatelegi vahel meeldetuletamist vajavad.

Loomulikult heidetakse pilk kudumise ajalikku, käsitletakse muuseumikogusid ning tutvustatakse muuseumide veebiväravat Muis.ee. Et raamatus on ka lähemate riikide muuseumide veebilehtede aadressid, saab paljude välismuuseumide kogusid digitaalselt vaadata.

Raamatus antakse ülevaade esemetest, mida Eestis on kootud. Laialt levinud kinnaste, sokkide ja mütside kõrval tutvustatakse näiteks ka vaid Mustjalas tuntud leekrätte.

Põhjalikult on käsitletud silmkoeesemete värvikaarte piirkondade kaupa. Sellesse tasub süveneda kõigil, kes soovivad kududa võimalikult algupäraseid esemeid, et oskaks valida just Hiiumaale või Mulgimaale iseloomulikke värve. Kõik saab alguse loomisest, nii on ka raamatus põhjalikult käsitletud silmuste loomise võtteid.

Loomulikult ei puudu kinnaste, sokkide, kampsunite ja mütside kirjad. Lisaks nippe ja õpetusi, näiteks kuidas jätkata lõnga, kududa vikleid üle mitme silmuse, mismoodi narmaid teha. Kes pole julgenud veel roosimist proovida, siis selle raamatu abil peaks küll otsa peale saama.
Autorid usuvad, et Eesti kudumiskultuur väärib taasavastamist iga tahku pidi − nii värve sobita