VAATA, kui palju sa hakkad pensioni saama

 (74)
EURO RAHA MÜNDID
Pilt on illustratiivneFoto: Sven Arbet

Selleaastane SEB pensionivalmiduse uuring näitas, et Eesti elanikel on soov saada pensioni ligi 90% pensionieelsest sissetulekust.

Soovituslikult on vanaduspõlves väljakujunenud elustandardi säilimiseks vajalik umbes 65% pensionieelsest sissetulekust. Prognoosid näitavad aga, et I ja II pensionisammas annavad pensionipõlves kokku keskmiselt 40% pensionieelsest sissetulekust.

„Oletame, et teenite Eesti keskmist brutopalka, mis Statistikaameti andmetel on umbes 1100 eurot. Sellisel juhul annaks 65%-line asendusmäär teie igakuiseks summaks 715 eurot,“ selgitas SEB elu- ja pensionikindlustuse juht Indrek Holst. Statistikaameti andmetel on pension praegu keskmiselt 322 eurot kuus. Seega on puudujääk 65%-lisest eesmärgist 393 eurot kuus. Lisaks tuleb siinkohal arvestada, et tulevikus võib riiklik pension väheneda ja inflatsiooni tõttu raha väärtus langeda, mis tähendab, et tulevikuks vajaminev summa on veelgi suurem.

Neil, kes on liitunud pensioni II sambaga, leevendab see mingil määral olukorda, kuid kindlasti ei päästa. Näiteks juhul kui II sambasse kogutakse 40 aastat, siis saadakse (keskmise palga ja tootluse puhul) umbes 176 eurot igakuist pensionilisa.

Igaüks võib ise arvutada oma pensioni suuruse, kasutades SEB pensionikalkulaatorit.

Kuidas tagada väärikas pensionipõlv?

Seotud lood:

Ilmselgelt tuleks mõelda välja enda jaoks sobiv(ad) alternatiiv(id), mis annaks(id) tulevikus lisasissetulekut. „Kui me vaatame, millised on Eesti elanikkonna ootused pensioniea tuluallika alternatiividele, siis 80% jätkaks töötamist ka pensionieas,“ viitas Holst uuringutulemustele. 54% noortest usub saavat pensionilisa eraettevõtlusest, 28% loodab tööandja pensionile ehk siis tööandja maksab täiendavalt töötaja III sambasse ja 40% mõistavad, et peavad lootma pere abile või müüma oma olemasolevat kinnisvara.

Kõikidel nendel alternatiividel on omad plussid ja miinused, mida tuleks kindlasti eelnevalt kaaluda. Näiteks pikaajalisel töötamisel võib esile kerkida tervisega seonduv risk. Ja kui noorena tundub oma ettevõtte tegemine lihtne, jõukohane ja vaja läheb vaid lennukat ideed, siis elu võib teha omad korrektuurid. Seega, ka ettevõtluses on omad riskid. Tööandja pension, mille raames võib töötaja oma III samba pensionivara kasvatada on küll hea lahendus koos tööandjaga tuleviku kindlustamiseks, kuid täna on see veel Eestis lapsekingades ja 2015. aastal tegi 157 tööandjat 2000 töötajale täiendavaid sissemakseid nende III sambasse.

Üks levinuim alternatiiv, milles eestlased näevad oma pensioniea sissetuleku suurendajat, on kinnisvara müümine või välja üürimine. Enda elamisele täiendava kinnisvara ostmine, mida siis hiljem välja üürida, käib aga paljudele üle jõu ning 25 euro kaupa kuus maatükki soetada kahjuks ei saa.

Mida siis ikkagi teha?

„Finantskirjaoskuse arendamine on tänases maailmas ülimalt oluline,“ rõhutas Holst. „Täna tööjõuturule sisenev generatsioon peab finantsidega ümberkäimist hoolikalt õppima. Taaskord meie pensionivalmiduse uuringud näitavad, et üks elanik viiest tunneb huvi, kui suurt pensioni ta saama hakkab; 16% vastajatest väidab teadvat, kui suur on nende II samba pensionifondi valitsemistasu ja 13% jälgib oma pensionifondi käekäiku vähemalt kord kuus. Seega, esimene samm oleks uurida finantsalast kirjandust või siis pidada nõu vastava spetsialistiga.“

Enamik raha-aabitsaid rõhutavad põhimõtet panna konkreetne protsent oma sissetulekust kõrvale, investeerida see kasumit tootvatesse varadesse ning reinvesteerida teenitud kasum. Muidugi ei ole see kõik nii lihtne, et säästa, investeeri ja reinvesteeri. Stabiilset tootlust tagavaid investeeringuid peab oskama otsida, kuid kindlasti ei ole see võimatu.

Loe veel

Üks võimalus ise oma tuleviku heaks midagi teha, on Indrek Holsti sõnul alustada kogumist III sambasse, millel on mitmeid plusse:

  • III samba tootelahendustes on nii pensionifonde, mis on fondijuhtide poolt juhitud. Aga on ka lahendusi neile, kes soovivad ise oma investeerimisportfelliga tegeleda ja riske juhtida;
  • Paindlik kogumine- alustada saab hetkel, mil soov tekib. Kogumist võib alustada ka väiksemate summadega. Sissemakseid saab suurendada ja vähendada.
  • Kindlustuslepingu alusel tehtavad III samba regulaarsed väljamaksed eluaegse pensionina on alates 55. eluaastast maksuvabad.
  • Tänu tulumaksusoodustusele on kolmas sammas tulusam ja mugavam investeering kui tavaline fondiinvesteering. Alustage kogumist või tehke täiendav sissemakse III sambasse enne käesoleva aasta lõppu ja saate uuel aastal oma tulusid deklareerides 20% tulumaksu tagasi. Tulumaks tagastatakse sissemaksete summalt, mis ei ületa 6000 eurot ega 15% Teie aastasest brutotulust.

Ehk siis kokkuvõtvalt: III sambaga saad alustada kohe endale sobiva sissemakse suurusega ning lisaks on võimalik saada sissemaksete summalt iga aasta tulumaksutagastus, mida siis reinvesteerida.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare