Alates 2013. aastast läheb Eesti üle täielikule elektri vabaturule. Seega hakkab ka kodutarbijate elektrihind kujunema rahvusvahelisel börsil.

Elektrihind võib tõusta 50%

Praegu maksab Eesti eratarbijate elekter keskmiselt 30 eurot megavatt-tund. See on Narva jaamadest väljuva n-ö puhta elektri hind ilma saba ja sarvedeta ehk võrgutasuta, taastuv-energia tasuta, elektriaktsiisita ja käibemaksuta.

Sabad ja sarved on aga vägagi kulukad: kodutarbija tegelik lõpphind, mida tal näiteks paketi Kodu 1 eest maksta tuleb, on umbes 100 eurot megavatt-tunni eest.

Kas võime oletada, et vabaturu tingimustes tõuseb ka kodutarbijate elektrihind 46 euro kanti megavatt-tunni eest ehk sisuliselt 50%? Kui see nii juhtub, siis tõusevad vastavalt mõistagi ka kõik maksud.

Elektrifirma Nordic Power Management juhatuse esimees Tiit Nigul peab kodutarbijate elektrihinna 50protsendilist tõusu võimalikuks küll.

“Tõenäoliselt kujuneb hind selliseks. Meie piirkonda ei lisandu lähiajal väga palju uusi tootjaid ning ka tarbimine vaevalt et kuigi palju muutub,” ütles Nigul.

Elektrihinna kujunemisel mängib kaasa palju tegureid ning täiendava hinnatõusu võib tuua seegi, kui Euroopa Liit hakkab Valgevenest ja Venemaalt pärinevat elektrit saastemaksudega maksustama, lisas Nigul. Praegu võetakse piiriüleselt energialt tolli vaid 0,8 eurot megavatt-tunni kohta.

“Ligikaudu 50protsendiline hinnatõus on emotsionaalselt muidugi väga paha uudis kõigile. Eriti ebameeldiv on see neile kodutarbijatele, kes elektriga kütavad, kuid väiksematele tarbijatele ei ole mõju nii suur,” oletas Nigul.

Ka SEB majandusanalüütik Hardo Pajula nõustus, et praegune börsihind on esimene märk, mis annab aimu ka koduelektri tulevasest hinnast.

Tema sõnul toob elektrihinna tõus kaasa rahva ostujõu vähenemise, kuid pikemas perspektiivis peaks vabaturg meelitama turule uusi tootjaid ning elektri varustuskindlus peaks paranema.

Eesti Energia nõukogu liige Meelis Atonen ütles, et isegi kui suletud turg kestaks edasi ka pärast 2013. aastat, tõuseks kodutarbijate energiahind ikkagi.

Hinnatõus on paratamatu

“Arvan, et kodutarbijate vabaturuhind ei tule päris võrreldav sellega, mis praegu börsil makstakse, vaid tuleb sellest soodsam,” ütles Atonen. “Hind hakkab olema kusagil praeguse reguleeritud hinna ja börsihinna vahepeal, kusagil keskel.”

Atonen põhjendas oma suhtelist optimismi asjaoluga, et kodutarbijate kui väga stabiilse turusegmendi teenindamiseks tekib suur konkurents ning see surub turuhinna alla.

Kuid ikkagi kujuneb tulevane vabaturuhind 25% kõrgemaks, kui võiks olla tolle hetke reguleeritud elektrihind.


Kommenteerib Rein Kilk:

Elektrituru 100% avamisega kaasneb suure tõenäosusega hinnatõus, kuid kindlasti ei tõuse hinnad kahekordselt. Tänaste turuhindade kohaselt võiks hind tõusta 50% ja selle mõju tarbija kogu elektriarvele oleks sel juhul ligi 20% (elektriarve koosneb võrgutasust, elektrienergia hinnast ja riiklikest maksudest).

Hinnatõusule viitab ka vabaturu ja suletud turu praeguste hinnatasemete võrdlus. Eelmisel aastal kujunes Eestis avatud turu keskmiseks hinnaks börsil 46 eurot megavatt-tunnist. Suletud turu elektri hind on aga ligi 30 eurot megavatt tunnist.

Kui võrrelda Eesti suletud turu elektri hinnataset teiste Euroopa riikidega, näeme, et meil on täna võimalik tarbida soodsaima hinnaga elektrienergiat. Ka näiteks Lätis ja Leedus on täna suletud turu elektrihinnad oluliselt kõrgemad (Leedus keskmiselt ligi 48 eurot megavatt tunnist, Lätis keskmiselt veidi üle 50 euro megavatt tunnist).

Lisaksin kindlasti siinjuures olulise faktina, et Eesti Vabariik on 100% Eesti Energia omanik. Viimase viie aasta jooksul on Eesti Energia maksnud riigile ainuüksi dividendide ja nendelt makstava tulumaksuna üle 6,5 miljardi krooni, mis on päris märkimisväärne summa. Seejuures 65% ärituludest on tulnud avatud turgudelt teenitud rahast.