Lisaks pistavad vangid igas kuus nahka umbes sama palju köögivilju – punapeeti, porgandit, kaalikat ja sibulat.

Kahe aasta jooksul kulub vanglatel ligi 760 tonni köögivilju ja 850 tonni kartuleid. Selle koguse hankimiseks korraldas justiitsministeerium äsja riigihanked.

Sagrot takistas hankel sibul

Pakkumise võisid teha kõik. Toidu kodumaine päritolu polnud oluline ja võitjaks osutus madalaima hinna lubaja.

Kartuleid pakkusid vanglate hankele neli kohalikku põllumajandusettevõtet, köögivilja osas oli neid vaid kaks – Sagro ja Laheotsa.

“Halvasti läks, me ei suuda hulgifirmadega konkureerida,” ohkab 150 hektaril aiavilja kasvatava ASi Sagro juht Kalle Reiter.

Nii on läinud mitmel viimasel aastal. Reiteri sõnul tehakse köögiviljahange tavaliselt paketina, s.t ei otsita eraldi peeti ja porgandit, vaid kõiki köögivilju koos. Eesti tootja ei kasvata aga kõiki nõutavaid vilju ja siis tuleb puuduolevaid hakata mujalt ostma.

Äsja lõppenud hankes oli selliseks komistuskiviks sibul.

Teine takistus on kaugus. Vanglad asuvad Eesti eri piirkondades ja võitja peab kauba ise sinna kohale vedama. “Mõned aastad tagasi varustasime Rummu vanglat, kuid Ida-Virumaale me ei hakka vedama, see on liiga kaugel,” märgib Reiter.

Ka kahtleb ta, kas madalaima hinna pakkuja tarnib vanglatesse ikka kodumaist kraami. “Eks söövad seda, mida odavamalt saavad,” nendib ta. “Meie kaupa söövad aga teised inimesed.”

Eesti suurima köögiviljakasvataja OÜ Laheotsa müügijuhi Olari Villersi kinnitusel on nad alati vanglate hangetel osalenud ja tihti ka edukalt. Sel korral sai aga vanglatele nii köögiviljade kui ka kartuli tarnimise õiguse hulgifirma AS Bambona.

Bambona nõukogu esimehe Eerik Protteni kinnitusel tarnivad nad ikka nii palju eestimaist kui võimalik. “Teeme koostööd Eesti kasvatajatega. Piiri tagant võib tulla ainult kevadel,” selgitab ta.

Kõik oleneb sellest, kui kauaks talunikel, kellega nad koostööd teevad, saaki jätkub.

Kaitsevägi ostab kooritud juurikaid

Eesti kaitseväe üksused ise ei tegele köögivilja massilise ladustamise ja koorimisega ning toiduainete transportimisega üle Eesti. Seetõttu hangivad nad kooritud juurikaid, ja kogused on suured.

Eelmise aasta algusest kuni tänavu septembrini tarbis kaitsevägi 459 tonni kooritud ja vaid 24 tonni koorimata kartuleid.

Kaitseväe köögiviljahanke puhul on toodete nimekiri nii pikk ja mitmekesine, et neist paljud tuleb importida. Lisaks on vaja kraam vedada kümnesse kaitseväe kööki üle Eesti.

Aktiivset huvi riigihankel osalemiseks on üles näidanud hulgifirmad OÜ Rigual ja AS Bambona, kinnitab kaitseväe logistikakeskuse haldusteenistuse nõunik toitlustusjaoskonna juhataja ülesannetes Karin Sinikas.

“Siin ongi vast kõige ratsionaalsem valik hulgimüüja, kuna nendel on selleks nii tooted kui ka logistiline võimekus,” arutleb Laheotsa müügijuht Villers.

Kodumaiseid kaupu ostavad hulgifirmad ju peamiselt Eesti kasvatajatelt. “80 protsenti kaitseväe tarbitavast kartulist ja kapsast on kodumaist päritolu, hoolimata sellest, et kapsa ja kartuli tootmine on Eestis kliima tõttu hooajaline,” tähendab Sinikas.

Tema sõnul on kaitsevägi teinud Eesti Kaitsetööstuse Liidule ettepanekuid, kuidas kodumaised tootjad saaksid senisest edukamalt riigihangetel osaleda. Võimalusi on – kalatooted, kuivained, konservide valiku laiendamine, kuivatatud tooted, kauasäilivad maiustused väikepakendites, kuivatatud ja konserveeritud puuvili jne.

Suurtel haiglatel palju hankeid

Lisaks vanglatele ja kaitseväele teevad ka suuremad haiglad toidu ostmiseks riigihankeid.

SA Tartu Ülikooli Kliinikum korraldab eraldi hanked kala ja kalatoodete, piima ja piimatoodete, eritoitude, leiva- ja saiatoodete, linnulihatoodete jne ostmiseks.

Nende seas on ka eraldi riigihange puu- ja köögiviljade soetamiseks. Tulenevalt riigihangete seadusest on pakkujatele seatud tingimuseks, et kahe viimase majandusaasta netokäive puu- ja köögiviljade osas peab olema vähemalt 130 000 eurot, tegevuskogemus hulgimüüjana vähemalt kaks aastat jne.

“Pakkuja võib olla ka välisriigis registreeritud ettevõtja ja hanke tingimustes ei tohi viidata kindla tootja toodetele, sest kõigil peab olema võrdne võimalus osaleda,” täpsustab TÜ Kliinikumi avalikkussuhete spetsialist Ene Selart.

Hankeid korraldab kliinikum tavaliselt kord aastas ja kogused arvestatakse eelmise aasta mahtude põhjal. Viimases puu- ja köögiviljade hankes otsiti kapsast 13,2 tonni, kooritud porgandit 15,7, kooritud keedupeeti 4,6, sibulat 3,5 ja tomatit 2,8 tonni. Lisaks hangiti veel muid vilju.

Viimase puu- ja köögiviljahanke võitis OÜ Juurviljaait, mis tegeleb kartuli ja köögiviljade koorimise ning töötlemisega. Enamiku toorainest ostavad nad Eestist, vaid vastu kevadet, kui siinsest kraamist puudu tuleb, kasutavad ka välismaist.

“Aastaid tagasi prooviti osta ka lihtkorras kodumaist kartulit, aga need pakkumised tulid hirmkallid,” kõneleb Selart.

Väiksemad haiglad kasutavad aga riigihanke korraldamise asemel lihtsamaid võimalusi. SA Viljandi Haigla varub kartuli ja köögivilja hooaegade kaupa, küsides tootjatelt hinnapakkumisi. Haigla kommunikatsioonijuhi Krista Valdve kinnitusel pakkujaid jagub ning nendeks on Eesti tootjad.

Juurikate asemel kogu toitlustamine

Osad haiglad on aga loobunud oma köögist ja ostavad kogu toitlustusteenuse sisse.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla otsib riigihankega toitlustaja, kes valmistab toidu ja korraldab selle jagamise.

“Meil on umbes tuhat patsienti ja 28 eri menüüd,” selgitab kommunikatsioonijuht Inga Lill. Seetõttu ei osata öelda, kas patsiendid saavad kohalikus või kaugemas mullas sirgunud juurikaid.

Kümmet haiglat toitlustavast ASist Eesti Eine kinnitati Maalehele, et nemad kasutavad küll Eesti kartulit ja köögivilju.