Vihmaveesüsteemid sügiseks korda
Maapealne vihmaveesüsteem koosneb räästasse paigaldatud horisontaalsetest rennidest ja allatuleku moodustavatest torudest-põlvedest. Nende optimaalne vajadus sõltub hoone katuse pindalast ning maja geomeetriast.
Vee äravoolu peab tagama ka suurima vihmasaju ajal ja nõuandeid piisava arvu allatulekute kohta tasub küsida tootjatelt-paigaldajatelt. Aitab ka kaine talupojamõistus - allatulekud peavad paiknema võrdsete vahedega.
Soovituslik allatulekute arv on sileda ja lihtsama katuse korral 1 allajooks 100 m2 kohta. Keerukama geomeetria (kelpkatused, hulgaliselt väljaehitusi) korral tihedamalt.
Väga veerohketes sõlmedes, nagu neelukohad, tuleks kasutada lehtreid. Kindlasti on soovitatav sellesse kohta teha ka allajooks. Sellisel juhul on välistatud neeludest suurvee korral massiivne ülejooks.
Kuju on vähem oluline
Vihmaveesüsteemide visuaalne erinevus seisneb peamiselt nende kujus. Pakutakse ümaraid ja kandilisi vihmaveesüsteeme. Nende kahe vahel valides on ainsad kriteeriumid isiklik maitse ning sobivus hoonega. Paigalduse keerukuses või vee voolamises sisulisi erinevusi ei ole.
Võib küll kohata selgitust, et ümaras rennis voolab vesi paremini ja teravatesse nurkadesse rennide põhja ei kogune sodi, kuid tegelikult pole kummagi renni kuju puhul hooldamisest pääsu. Sõltuvalt puude hulgast hoone läheduses korjavad rennid ennast üsnagi kiiresti lehti täis. Seetõttu oleks esimene soovitus heita regulaarselt pilk rennidesse ja vajadusel sealt praht eemaldada. Töö ei ole kerge, küll aga vajalik.
Lehesodi püüdmiseks paigaldatakse ka spetsiaalseid võrke, kuid see võib kohati olukorda isegi halvendada. Nimelt hakkab sodi kogunema võrgu peale, see ei lase enam vett läbi ja renn kaotab oma mõtte.
Vali kvaliteetne materjal
Vihmaveesüsteemide puhul on olulisem kasutatud materjalid ja nende omadused. Valdavalt toodetakse renne-torusid 0,5-0,6 mm paksusest tsingitud terasplekist. Mida paksem materjal, seda vormipüsivamad on tooted.
Õhemast materjalist rennide puhul on oht, et see venib lumekoormuse all välja. See ei tohiks siiski olla mureks, kui rennikinnitid on paigaldatud tootja juhendite kohaselt. 0,5 mm materjalist rennidele tuleks rennikonksud paigaldada 80sentimeetrise sammuga; 0,6 mm paksuse materjali korral piisab meetrisest sammust.
Torude puhul materjalide paksus nii oluline ei ole, need peavad kandma vaid enda raskust. Torustike maapinna-lähedasemat osa saab kaitsta vandaalide vastu, kui paigaldada sinna 2 mm paksusest terasest turvatorud. Neid on soovitatav kasutada just ühiskondlikel hoonetel ja näiteks kortermajadel.
Vihmaveesüsteemi materjali puhul on oluline, et see oleks korrosiooni eest kaitsva kihiga kaetud nii renni seest kui väljast. Vihmaveesüsteemide sisemine kaitsekiht on isegi olulisem kui välimine, sest peamine vee "rünnak" toimub ju ikka rennide ja torude sees. Eesti turul pakutakse nii polüuretaankihiga kui ka plastiga kaetud vihmaveesüsteeme. Värvitoone on valida umbes 25, mis võimaldab leida sobiva igasuguse katusekatte juurde, olgu see siis eterniit-, kivi- või laastukatus või mõni muu. Rääkimata teraskatustest.
Mõned tootjad pakuvad renne ka täpselt kliendi soovitud pikkusega, seega ei ole tarvis neid ülearu osta ega pidevalt jätkata. Iga jätkukoht on potentsiaalne läbitilkumise koht. Seetõttu on mõistlik tellida vaid kliendi ehitisele sobivad rennid - rätsepatöö on siinkohal väga asjakohane.
Järjest enam kohtame vasest valmistatud tooteid. Vask on eluaegne, korrosiooniprobleeme see materjal ei tunne. Oluline on mitte kasutada tsingitud terast jm galvaanielementi tekitavaid metalle koos vasega. Vasest rennid-torud liidetakse omavahel vaid vasest neetide või kruvidega. Sobib ka roostevaba kinnitustarvik. Oluline on jälgida, et vasest katusekattele ei paigaldataks tsingitud terasest vihmaveesüsteemi, vastupidi probleemi ei teki.
Kes paigaldab?
Kas paigaldate vihmaveesüsteemi ise või kutsute professionaali - selle valiku määravad ära paigaldusele kuluv aeg ja raha. Enamiku Eesti tootjate toodang nõuab hea tulemuse saamiseks omajagu paigaldusnippide valdamist, kuigi lausa raketiteadus plekkide panemine küll ei ole.
Pakutakse ka natuke kallima hinnaklassi tooteid, kus rennide-torude jätkamine on tehtud spetsiaalsete ühendusklambrite abil väga lihtsaks ja kõik ühendused toimuvad neete kasutamata. Sellise vihmaveesüsteemi paigaldamisega saab hakkama iga inimene, kellel on vaid aega ja pealehakkamist. Nii võib paigalduse pealt säästa.
Kuid vaatamata sellele, et kõik plekitooted tunduvad lihtsad ja loogilised, tasub siiski alati nõu pidada tootjaga või tellida paigaldaja, kelle jaoks see on põhitöö. Nii on tagatud, et rennid-torud täidavad oma ülesannet pikki aastaid.