Ta tunnistas, et vorstide ja viinerite koostis, sealhulgas lihasisaldus, on küll toodete peal kirjas, kuid tihti on tarbija sunnitud lugema kirbukirja.

Klassidesse jaotamise puhul oleks tarbijal juba kaugelt näha, missugune vorst sisaldab rohkem ja missugune vähem liha.

Praegu kõigub ju eri tööstuste sama nimega Lastevorsti lihasisaldus nulli ja 70 protsendi vahel.

Viis võimalust liigitada vorstitooteid

Teisipäeval toimus põllumajandusministeeriumi eestvõttel lihatööstuste, toiduliidu, teadlaste ja ametnike ümarlaud, kus arutati viit varianti vorstitoodete liigitamiseks.

“Lõpliku otsuseni ei jõutud,” tunnistas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Samas ütles ta, et seda sellelt kohtumiselt ei loodetudki. Enne kohtumist küsiti ju kõigilt osapooltelt nende arvamust ja seisukohad olid seinast seina. Nüüd kogunesid selle teema raames esimest korda kõik osapooled ühe laua taha.

Arutluse all oli viis vorstitoodete liigitamise võimalust.

- Kõik jääb nii nagu praegu.

-  Tööstustele antakse võimalus vabatahtlikult kokku leppida teatud margitoodete ühtses retseptis. Näiteks Doktori- või Lastevorsti osas, mille retseptid ja maitsed on praegu väga erinevad.

-  Tööstused jõuavad vabatahtliku laiaulatusliku kokkuleppeni, mille kohaselt jagataks kõik vorstitooted teatud tunnuste alusel (näiteks lihasisaldus, lisaained vms) kindlatesse klassidesse.

- Põllumajandusministeerium kehtestab klassid või märgistuse riiklikult, kuid selle kasutamine hakkab siiski olema vabatahtlik.

Näiteks A-klassi lihasisaldus on vähemalt 70% vms.

- Riiklikult kehtestatakse kohustuslikud klassid.

“Kõigil viiel variandil oli nii poolt kui vastu olijaid,” ütles Seeder. “Anname lihatööstustele ja teistele osapooltele võimaluse veel arutada, kas kokkuleppele jõutakse vabatahtlikult.”

Toiduliit on klassifitseerimise vastu

Toiduliit teatas, et nad ei pea vajalikuks vorstitoodete klassifitseerimist ja ELi direktiivist rangemate nõuete kehtestamist.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul ei pruugi niisugune samm tagada tarbijate paremat teavitamist.

“Eestis toodetud lihatoodete pakenditel olev tooteinfo koostisest ja omadustest tagab tarbijale piisava ja õige teabe oma valikute tegemiseks,” lisas Potisepp.

Maag Lihatööstuse juht Olle Horm toetas toiduliidu seisukohta.

“Sellest ei lähe midagi paremaks, kuid kehtestatakse karmimad reeglid, mis toob tööstustele kaasa lisatööd ja -kulusid ning võib tõsta toodete hinda,” põhjendas ta.

Samas ei pidanud Horm tõenäoliseks, et lihatööstused jõuavad iseseisvalt vorstide klassifitseerimise osas kokkuleppele.

“Kokkulepe oleks mõistlik, aga tööstused on sellel teemal vähemalt kümme aastat vaielnud ja ilma erilise eduta,” lisas ta.

Praegu tundub, et suuremad lihatööstused on vorstitoodete liigitamise vastu ja väiksemad poolt.

Lõpliku otsuse langetab põllumajandusministeerium ministri sõnul pärast kõigi osapooltega nõu pidamist kevadsuvel.