Vorstide klassifitseerimiseks on arutluse all viis võimalust
“Lõpliku otsuseni ei jõutud,” tunnistas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Küll aga oli lihatööstuste, toiduliidu, teadlaste ja ametnike ringis arutluse all viis erinevat vorstitoodete klassifitseerimise võimalust:
1. Kõik jääb nii, nagu praegu.
2. Anda tööstustele võimalus vabatahtlikult kokku leppida teatud margitoodete ühtses retseptis. Näiteks Doktori- või Lastevorsti osas, mille retseptid ja maitsed on praegu väga erinevad (Lastevorsti lihasisaldus on olenevalt tootjast 0-70%).
3. Tööstuste vabatahtlik laiaulatuslik kokkulepe, mille kohaselt jagataks kõik vorstitooted teatud tunnuste alusel (näiteks lihasisaldus, lisaained vms) kindlatesse klassidesse.
4. Põllumajandusministeerium kehtestab klassid või märgistuse riiklikult, kuid selle kasutamine on vabatahtlik. Näiteks A klassi lihasisaldus on vähemalt 70% vms. Seda märgistust saab kasutada vaid neil toodetel, mis vastavad konkreetsetele tingimustele.
5. Riiklikult kehtestatakse kohustuslikud klassid.
“Kõigil viiel variandil oli nii poolt kui vastu olijaid,” ütles Seeder. “Anname lihatööstustele ja teistele osapooltele võimaluse veel arutada, kas vabatahtlikult jõutakse kokkuleppele.”
Toiduliit teatas, et nad ei pea vajalikuks vorstitoodete klassifitseerimist neile kvaliteediklassi omistamise kaudu. Eestis praegu kehtiv regulatsioon toote sisalduse kirjeldusest on piisav tarbija informeerimiseks ja on kooskõlas ka EL direktiiviga.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul ei pruugi põllumajandusministeeriumi kava vorstitooteid klassifitseerida, olla tarbijate parema teavitamise eesmärgi saavutamiseks kohane meetod. “Eestis toodetud lihatoodete pakenditel olev tooteinfo koostisest ja omadustest tagab tarbijale piisava ja õige teabe oma valikute tegemiseks,” selgitas Sirje Potisepp.
Lõpliku otsuse langetab põllumajandusministeerium ministri sõnul kevadsuvel.
