Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ekspertide arvamuse kohaselt võib eeldada, et alanud hooaja gripi raskusaste ei erine eelnevatest. Uue sügis-talvise gripihooaja raskusaste ja epidemioloogilise ohtlikkuse tase sõltuvad otseselt gripiviiruse tüvest ning elanikkonna läbipõdemis- ja vaktsineerimisjärgsest immuunsusest.

Eelmise hooaja kokkuvõte

Eestis haigestus möödunud hooajal grippi hinnanguliste arvestuste järgi kuni 60 000 inimest. Gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu hospitaliseeriti 653 inimest, kuue haigla andmetel suri gripi tõttu 21 inimest. Surnutest kaks olid vanuses 52 aastat, ülejäänud 65 ja vanemad. Kõik gripi tõttu surnud inimesed kuulusid riskirühmadesse, kõikidel lisandusid kaasuvad haigused.

Võrreldes Eesti ja Suurbritannia suremuse ja vaktsineerimisega hõlmatuse andmeid selgub, et gripist tingitud suremus oli Eestis 10 korda kõrgem kui Suurbritannias, vaktsineerimisega hõlmatus seejuures 70 korda madalam. Kui Eestis suri iga 200 000 kohta kolm grippi haigestunut, siis Suurbritannias suri kolm inimest 2 000 000 kohta. Vaktsineerimisega hõlmatus vanemaealiste hulgas on Suurbritannias keskmiselt 73,5%, Eestis on see olematu 1,3%.

Kaitse ennast gripi eest

Õige aeg vaktsineerimiseks on just praegu. Gripivaktsiin hakkab mõjuma 10–14 päeva pärast vaktsineerimist ja selle kaitse kestab kuni aasta. Kindlasti peaksid vaktsineerimisele mõtlema vanemaealised ja kroonilisi haigusi põdevad või nendega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed. Vaktsineerimine annab kaitse esmalt vaktsineeritule enesele, lisaks kaitseb tema lähedasi, kuna sellega takistatakse viiruse levikut ka enda ümber.