Haigestumine kasvas vaid väikelaste (vanuses 0-4) seas, teistes vanusrühmades grippi haigestumine langes. Haigestumise tõus väikelaste seas ei olnud seotud niivõrd gripiviirusega, vaid pigem RS-viirusega, millesse haigestumine hakkas möödunud nädalal kasvama.

Seoses RS-viiruse levikuga võib haigestumus gripilaadsetesse haigustesse säilida ka järgmistel nädalatel kõrgel tasemel, eriti väikeste (alla 2-aastaste) laste seas.

Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 44 A-gripiviirust ning 30 B-gripiviirust.

Rasked gripijuhud

E-Tervise SA andmetel on alates hooaja algusest hospitaliseeritud 849 patsienti.

Alates jaanuari lõpust on vajanud gripi tõttu intensiivravi 64 riskirühmadesse kuulunud inimest. Terviseametile teadaolevatel andmetel on sel gripihooajal surnud 20 inimest, kes kõik kuulusid riskirühmadesse. Viimasel paaril nädalal lisandus veel kolm surmajuhtu. Kuigi need inimesed viibisid pikalt intensiivravil ei suudetud neid vaatamata kõigile pingutustele päästa.

Kuidas RS-viirust ära tunda?

RS-viirust iseloomustab väga tugev köha, sageli ka kõrge palavik. Eriti raskelt põevad haigust lapsed, kellel võib täiskasvanutest sagedamini tekkida ka kõriturse.

RS-viiruse peiteaeg on keskmiselt 4-6 päeva, vahel ka 2-8 päeva. Laste puhul on tavalisteks haigusnähtudeks kõrge palavik, söögiisu kadumine ja nohu. 1-3 päeva pärast nakatumist hakkavad lapsed üldjuhul köhima ning kaasneda võib raske hingamine, mis viitab hingamisteede põletikule.