Tegemist on esmakordse juhtumiga, mil palaviku, lööbe ja liigesvaludega kulgev viirushaigus diagnoositi nakkusohtlikust piirkonnast väljaspool.

Üldiselt kõnealune viirus surma ei põhjusta, vaid jätab nakatunu aastateks liigesvalude kätte vaevlema. Lisaks kannatavad haiged pea- ja lihasvalude, liigeste tursete ja nahalööbe käes. Mõneti sarnaneb haiguse kliiniline pilt Dengue palavikuga.

Viirust kannavad pistete kaudu edasi perekonda Aedes (Aedes albopictus, Aedes aegypti) liigitatud sääskede esindajad.

Seni on haigus avaldunud mitmetes Aafrika riikides, Kagu-Aasias ja ka mõnedes India piirkondades. Aafrikas ringleb Chikungunya viirus looduslikult metsloomade, eelkõige primaatide, ja sääskede vahel.

Euroopas on haigestumiste arv viimastel aastatel kasvanud nende seas, kes on reisinud Ameerikasse. Diagnoositud on seda nii Itaalias kui Prantsusmaal, kuid inimesed on eelnevalt viibinud nakkusohtlikus piirkonnas.

Samas, käesoleval suvel tabati ka Pariisist sääseliikliik, kes viirust kannab, kuid keda seal varem täheldatud pole.

Chikungunya viiruse vastu praegu vaktsiini ega spetsiifilist ravi olemas pole. Parim viis sellest hoidumiseks on sääsehammustuste vältimine (putukatõrjevahendite, pikkade varrukate ja säärtega kehakatete, võrkudega kaetud akende kasutamine) nakkusohtlikes regioonides, soovitab Euroopa Nakkushaiguste Kontrolli Keskus.

Kuigi viirus teadaolevalt ei kandu otse inimeselt inimesele, on erandiks üks juhtum. 28. mail 2009. aastal Tais tehti Chikungunya nakkusega emale lapse ilmale toomiseks keisrilõige, et vältida viiruse emalt lootele levimist. Pärast lapse sündi avastasid arstid, et laps on siiski juba viirusega nakatunud ja ta viidi intensiivraviosakonda, sest nakkuse tõttu ei suutnud laps iseseisvalt hingata ega imeda. Arstid järeldasid seega, et viirus võib olla võimeline levima emalt lootele, kuid see hüpotees pole veel laboratoorseid tõendeid saanud.