Euroopa Komisjoni ettepanek võib päästa 100 000 inimest vähki haigestumisest
„Vähil on tohutu mõju töötajatele, nende peredele, tööstusele ja ühiskonnale. Ettepanekuga piirata kokkupuudet 13 vähki tekitava kemikaaliga töökohal päästame järgmise 50 aasta jooksul 100 000 inimelu. Töötajate kaitse on keskne teema komisjoni kohustuses säilitada tugev sotsiaalne Euroopa,“ sõnas Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen.
Konkreetselt tegi komisjon 13. mail ettepaneku võtta meetmeid 13 vähki tekitava kemikaaliga kokkupuute suhtes, lisades nende uued või muudetud piirnormid kantserogeenide ja mutageenide direktiivi. Piirnormidega kehtestatakse keemilise kantserogeeni maksimaalne kontsentratsioon töökoha õhus. Ettepanek põhineb teaduslikel tõendusmaterjalidel ja sellele eelnesid laialdased arutelud teadlaste, tööandjate, töötajate, liikmesriikide esindajate ja tööinspektoritega.
Üks konkreetne näide uude loetellu lisatava keemilise mõjuri kohta on sissehingatav kristalliline ränidioksiid, mis tuleks lisada direktiivi kui tööprotsessis tekkiv aine, st selliste tööprotsesside nagu allmaa- ja pealmaakaevandamise, läbindamise või ränidioksiidi sisaldavate materjalide (nt betoon, tellised, kivimid) lõikamise, purustamise või jahvatamise käigus tekkiv tolm. Kuigi mõni ettevõtja suudab sotsiaalpartneritega sel eesmärgil sõlmitud kokkuleppe toel selle kemikaali kontsentratsiooni õhus edukalt kontrolli all hoida, on see siiski nii kopsuhaiguse silikoosi kui ka tööga seotud kopsuvähi peamine põhjus. Komisjoni ettepanekuga kaitstakse kogu ELi töötajaid, sealhulgas ehitussektoris, kus töötab umbes 70% sissehingatava kristallilise ränidioksiidiga kokku puutuvatest töötajatest.
Piirnormide kehtestamine vähendab tööga seotud vähijuhtumite arvu. Lisaks edendatakse ELi piirnormidega ühtset lähenemisviisi, määratledes kõigi kasutajate võrdsed tingimused ja töövõtjate, töötajate ning täitevasutuste ühise eesmärgi. Seega luuakse ettepanekuga tõhusam töötajate tervisekaitsesüsteem ja suurendatakse ühtse turu õiglust.
Töötajaid tuleb vähiriski eest kaitsta
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sõnul on vähk kõige arenenumates riikides kõigist surmapõhjustest teisel kohal ning Euroopa Liidus on vähk tööga seotud surmade hulgas esikohal. Igal aastal langeb 53% tööga seotud surmadest vähi arvele, samas kui 28%-l juhtudest on surma põhjuseks vereringesüsteemi haigused ja 6%-l hingamisteede haigused.
Töökohal mõne keemilise mõjuriga kokkupuutumine võib põhjustada vähki. Kuigi vähk on kompleksne haigus ja mõningaid seda põhjustavaid tegureid on raske tuvastada, on siiski selge, et tööst põhjustatud vähijuhtumeid saab ära hoida, vähendades või vältides kokkupuudet seda põhjustavate mõjuritega.
Töötajate kaitsmiseks selliste riskide eest võttis EL 2004. aastal vastu kantserogeenide ja mutageenide direktiivi. Selles on sätestatud meetmed, mis tuleb võtta, et vältida või piirata kokkupuudet kantserogeensete keemiliste mõjuritega ja aidata sel viisil ära hoida tööga seotud vähki ja sellega seotud haigusi.
Selleks et kehtestada direktiiviga hõlmatud mitme kantserogeeni piirnormid, algatas komisjon rohkem kui 20 esmatähtsa keemilise mõjuri teadusliku ja majandusliku hindamise. ELis puutub vähemalt ühega neist keemilistest mõjuritest kokku umbes 20 miljonit töötajat.
Mõni neist 13-st kantserogeenist, nt sissehingatav kristalliline ränidioksiid, kroom(VI)ühendid, lehtpuidutolm või hüdrasiin, mõjutab väga paljusid töötajaid. Teiste puhul on märke, et nende kasutusulatus võib olla väiksem, kuid neid kemikaale peetakse esmatähtsaks, nt juhul, kui nendega kokkupuutuvate töötajate ja vähijuhtude suhtarv on suur.
Allikas: Euroopa Komisjon
