Hiina vanarahvaski vaatas taevasse

Kuubalt pärit Hiina meditsiini arst Salustino Zalvidar Wong tunnistas Tervise Alkeemia keskuses peetud loengu jooksul mitu korda, et tegelikult on tal meist kahju… Meist, kes me elame kliimas, kus aastaaegade vaheldumises polegi tänapäeval selgeid piire. Sügavast huvist ja sümpaatiast hiinlaste ning nende meditsiini vastu on ta ise Hiinas elanud juba üle 20 aasta.

Kust teadsid hiinlased 5000 aastat tagasi, millal on kevad, suvi, sügis, talv? Nad jälgisid Väikese Vankri “lusikat” põhjatähe suhtes. Vanad hiinlased uskusid, et päike liigub ümber maa, tehes aastas täisringi. Iseennast kujutasid nad selle maa keskmes, nii et kui päikesepäevi jäi vähemaks, kadus päike nende silmis jalge ja maa alla.

Päike kujutab endast yang-energiat (valgus, tuli). Kevadel liigub energia üles ja see võimaldab loodusel kasvada. Sügisel hakkab energia laskuma maasse. “Nõnda vahetuvad aastaajad ja nende järgi peaksid toimima ka inimesed – eesmärgiga hoida pimedal ja külmal ajal oma sisemist soojust, elujõudu, energiat.”

Energia ja soojuse seost kirjeldas dr Wong samuti väga loogiliselt: “Kust saadi vanal ajal aru, kas inimene on surnud või elus? Kui ta oli soe, siis elus, kui külm – surnud. Lihtne? Sellest siis ka soojuse ja energia pidamine inimese elujõu näitajaks.”

Talvel hoia energiat enda sees

Hiinlane tajub päikesele sarnase energia liikumist ka oma kehas ning teab, et sellega ei tohi pillavalt ümber käia.

Talvel ei liigu hiinlane liiga palju väljas, ei pidutse. See on aeg tubaseks olemiseks ja sisevaatlusteks, mediteerimiseks. Kui meil on spordiklubid täis aasta ringi, siis hiinlased teavad, et talvel pole soovitatav teha füüsilisi harjutusi, eriti neid, mis panevad higistama. Sest sel moel väljub energia meie kehast.

Kõige rohkem peab talvel tähelepanu pöörama kehale allpool naba – see kõik peab olema hoolikalt sisse pakitud, soojas. “Kandes talvel lühikest seelikut ja õhukesi sukkpükse, kaotavad teie noored tüdrukud palju yang-energiat,” manitses dr Wong.

Hiinlased usuvad, et kogu yang-energia lähtub punktist, mida nad nimetavad elu väravaks: see asub naba kõrgusel selja peal.

“Kogu elu tuli pärineb sellest punktist. Kui me sünnime, antakse igaühele kaasa teatud kogus pärilikku energiat – ühele rohkem, teisele vähem. Hiina meditsiini peamine eesmärk ja ülesanne on leida viise, kuidas hoida pärilikku energiat, mille sündides kaasa saame.”

Külmetamisest tuleb hoiduda iga päev ja igal ajal. Kui üldine kehatemperatuur on 36−37 kraadi, aga mõni kehaosa on külmem, kulub osa pärilikku energiat selle kehaosa soojendamiseks.

Meie kommet talvel pärast sauna jääauku sulpsata ei kiida dr Wong mõistlikuks: “Te võite arvata, et karastate ennast, aga kehal on mälu. See lõbu võib teil avalduda kas või aastakümnete pärast tõsise liigesehaigusena.”

Mida talvel süüa, mida mitte?

Et mitte kaotada igapäevast energiat, ei tohiks talvel süüa külmi toite: jäätist, piimatooteid, ka mitte puuvilju, toortoitu. Hiinlastel on põhimõte, et süüa ei tohiks neid asju, mis sel aastaajal ei kasva. Puuvilju võiks talvel süüa küpsetatult.

Talvel tuleks süüa teravat, kuuma, soojendavat toitu. Ka meil populaarseks saanud glögi on talvel kasulik juua, aga pärast sööki ja tubastes tingimustes. Kuuma glögi õues juues kaotad tegelikult
energiat.

Varakevadel lase energial kasvada

Hiina filosoofia järgi ei alga kevad pööripäeval, vaid saavutab sel päeval tipu. Hiina uusaasta (tänavu 8. veebruaril) tähistab neil tegelikult kevade algust, mil peetakse sisuliselt kevadfestivali.
Yang-energia hakkab kevade alguses tõusma, looduses hakkab kõik kasvama. Kevadel ei tohiks loomi tappa, siis lähed vastuollu kasvava, elusa loodusega. Selle aastaaja iseloom on andmine, mitte võtmine. Kuna puu värv on nüüd roheline, tuleb süüa rohelist toitu. Kevadel ja suvel võib osa toidust olla toortoit.

Kevadel ei tohiks hiinlaste uskumuse järgi liiga ümber riideid kanda ega naised juukseid kokku siduda – sel moel hoiate energiat kinni. Energial peab laskma kasvada, mitte seda takistada.
Kevad on harjutuste, treeningute – meie mõistes spordi aeg. Kahel aastaajal on soovitatav teha sporti: kevadel ja sügisel. Seevastu talvel ja suvel peaks olema rahulik ega tohiks energiat “välja higistada”.

Kevadel on väga kasulik süüa seemneid idude kujul, neis on palju eluenergiat.

Isegi suvel ei või energiat pillata

Hiinas on suve esimene pool kuum ja vihmane. Enne pööripäeva valitseb tule element, pärast maa element. Eriti pööripäeva ümber ei tohiks sporti teha, sellega kaotate palju energiat.

Suvel peaks sööma goji-marju, eriti pööripäeval on kasulik juua goji-marjade ja musta krüsanteemiga teed.

Hilissuvel ja sügisel hakkab energia minema alla. Nüüd tuleks süüa teravilja, seemneid. Ja neid soovitavad hiinlased eelkõige keeta. Sügisel ja ka talvel võib veel süüa musta uba ja musta seesamit – need toniseerivad neerude tööd.

Üldised arusaamised toitumisest

Dr Wongi sünnimaal Kuubal on inimesed pika elueaga – nad elavad sageli saja-aastaseks. “See on sellepärast, et nende elu kulgeks nagu 40ndates. Pole supermarketeid, pole pakendatud toitu. Soovitan mitte süüa toitu, mille pakendil on kirjas kas või üks teile tundmatu koostisosa.”

Dr Wong kirjeldas eredalt ka (äri)inimeste mõttetööd toidutootmise vallas. Viimased 50 aastat on eelkõige nuputatud, kuidas toidu säilivusaega pikendada. “Kui kolm nädalat tagasi tapetud looma liha on letil endiselt punane ja sama ammu püütud lõhe roosa, siis esitage endale küsimus, kuidas on see võimalik.”

50ndatel avastati, et toidu maitseomadusi saab parandada (tööstusliku) rasvaga. Seejärel täheldati, et hüppeliselt kasvas veresoonkonna haigustesse haigestumine. (“Liharasv, pekk – see on teine asi!”)

Nüüd hakati kähku mõtlema, millega rasva asendada ja “avastati” suhkur. Järgnesid diabeet ja muud haigused.

70−80ndatel leiti suhkruasendaja aspartaam, 90ndatel avastati, et aspartaam tekitab vähki.

“Seejärel mõeldi kasulikuks toorsuhkur, pruun suhkur. Ka see on pettus. Pruun suhkur on sageli värvitud, kõrvetatud suhkur, mida pannakse ka leibadesse. Kõrvetamine tekitab kantserogeenseid ühendeid. Kes tahab tervislikult elada, suhkrut ei söö.”

“Lihtne vesi, värskelt pressitud mahl, puuvili, tooršokolaad, kindla päritoluga mesi, pähklid…” loetles ta häid valikuid. “Ökopoes on kaup kallis, aga te saate sealt ausa toidu.”


Hiiina meditsiini mõisted

Yin ja yang

  • Yin ja yang on Hiina meditsiini baasmõisted, mille kaudu saab lahti seletada nii haigusi kui ravi, aga ka tõlgendada kõiki loodusnähtusi. Yang (tuli, pimedus) ja yin (pimedus, vesi) loovad ööpäeva.

Pärilik ja igapäevane essents (energia)

  • Jing ehk essents asub meie neerudes ning koosneb mitmest osast.
  • Päriliku essentsi saame kaasa sünnihetkel ning see reguleerib meie kasvu ja arengut (nii füüsilist, vaimset kui ka seksuaalset). Seda saame kaasa kindla koguse, seda ei tule elu jooksul kuskilt juurde, seda vaid kulub. Kui pärilik essents otsa saab, lõpeb ka elu.
  • Päriliku essentsi kasutamisel on väga tähtis osa eluviisidel. Vähene puhkus, liigne mõnuainete tarbimine ning pidev hirmus ja stressis elamine kurnavad pärilikku essentsi enim.
  • Kõige paremini toetavad pärilikku essentsi tasakaalus töö ja puhkus, täisväärtuslik toitumine, positiivsed emotsioonid.
  • Igapäevase essentsi saame toidust, veest ja õhust. Selle tootmisel on põhirõhk maol ja põrnal. Igapäevane essents aitab organismil tema funktsioone täita ning toetab pärilikku essentsi. Kui mingil põhjusel ei ole igapäevast essentsi piisavalt, jääb organismil energiat väheks ning lisa hakatakse võtma pärilikust essentsist – nõnda kulub seda rohkem ja kiiremini.

Allikas: Rene Bürkland, “Tervise alkeemia”, Pilgrim 2014