Iga teine diabeedihaige ei tea, et tal on diabeet
Diabeedipäeva fookuses on tänavu diabeedi varane avastamine – see võimaldab haigust kontrolli all hoida ja tõsiseid tervisekahjustusi vältida.
„Diabeeti haigestunute arv kasvab kogu maailmas ja nii ka Eestis. 2. tüüpi diabeet on haigus, mille puhul ei pruugi alguses iseloomulikke sümptomeid esineda, nii ei tea umbes pooled diabeetikutest, et neil see haigus olemas on. Samal ajal võib kõrge veresuhkur kahjustada südant ja veresooni, silmi, neerusid, närve, hambaid, samuti on diabeetikutel kõrgem risk infektsioonide tekkeks,“ rääkis Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes. Nii pöörataksegi sel aastal erilist tähelepanu diabeedi avastamisele ja ennetamisele ning diabeedipäeva tunnuslause on "Diabeet silma all".
Üks viis, kuidas diabeeti haigestumist varakult avastada, on veresuhkru mõõtmine. „Eriti peaks veresuhkru taset mõõtma kõik tüsedad inimesed, kel vanust üle 40. Samuti võiks veresuhkru vastu huvi tunda need, kel mureks kõrge vererõhk või kõrge kolesterool. Oluline on pärilikkus – risk on suurem inimestel, kelle suguvõsas on esinenud diabeeti. Veresuhkru taset tasub jälgida ka naistel, kellel on esinenud rasedusaegne diabeet,“ tõi Tammer-Jäätes välja.
Eelmisel aastal mõõdeti diabeedipäeval veresuhkrut 3431 korda, sealhulgas ka 54 lapsel. Noorim osaleja oli 4-aastane ja vanim 93-aastane. Normist kõrgem veresuhkur avastati 16,4%-l kontrollitutest.
Juhtimaks inimeste tähelepanu diabeedile, korraldavad Eesti Diabeediliit, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, OÜ Berlin-ChemieMenarini Eesti, OneMed OÜ ja Selver veresuhkru mõõtmise kampaania – pühapäeval, 13. novembril kell 12 – 14 mõõdavad arstitudengid Selverites üle Eesti tasuta veresuhkrut.
