Indoneesiast tagasi tulnud kolm täiskasvanut haigestusid leetritesse
Novembris Indoneesia reisilt tagasi pöördunud 6-liikmelisest reisiseltskonnast kahel Harjumaal elaval inimesel diagnoositi leetrid. Tegemist oli täiskasvanutega, kes olid vaktsineeritud leetrite vastu ühe vaktsiinidoosiga, mis ei anna täit kaitset leetrite suhtes.
Täna sai laboratoorse kinnituse veel üks leetrite haigusjuht, kes oli ühe varem haigestunu pereliige. Täpsed andmed tema vaktsineerimise kohta puuduvad.
Kuna kõikide haigestunute puhul on tegemist aktiivsete noorte pereinimestega, kes enne haiguse avaldumist võisid kokku puutuda väga paljudega, siis tuletame meelde, et leetrite puhul on tegemist äärmiselt kergesti leviva nakkusega - sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest võib haigega kokku puutumise järel haigestuda 98.
Haigestunute pereliikmetel ja lähikontaktis olnud inimestel (töökaslased) on palutud oma tervist jälgida ja esmaste haigustunnuste või haiguskahtluse korral pöörduda koheselt haiglasse.
Leetrite haigusnähud
Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Nakkuse leviku piiramiseks tuleb on oluline hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul.
Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.
Kaitse neid, kellest hoolid!
Riikliku immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse Eestis lapsi leetrite, punetiste ja mumpsi (liitvaktsiin MMR) vastu nende esimesel eluaastal, mis tähendab, et kõik alla aastased lapsed on leetrite vastase kaitseta. Kordusvaktsineerimine tehakse laste 13-eluaastal.
2014 aastal oli Eestis vaktsineerimata 6601 last vanuses 2.- 14.a. Kõige enam on vaktsineerimata lapsi Tallinnas ja Harjumaal.
Hiljuti avaldunud haigusjuhtude tõttu palub terviseamet olla perearstidel eriti tähelepanelikud võimaliku leetrite kahtluse suhtes ja haiguse olemasolusse tõsiselt suhtuda.
Lapsevanemad peaksid kontrollima, kas nende laps(ed) on vaktsineeritud MMR vaktsiiniga vastavalt immuniseerimiskavale ja vajadusel pöörduma perearsti või kooli tervishoiuteenuse osutaja poole tegemata jäänud immuniseerimiste teostamiseks.
Lastevanemad, kes on loobunud laste vaktsineerimisest, peaksid sellest kindlasti teavitama oma laste kollektiive. See võimaldab laste kollektiivide juhtidel õigeaegselt informeerida kaitseta laste vanemaid võimalikust nakatumise ohust. Vaktsineerimata lapsi oleks mõistlik ohu möödumiseni kodus hoida.
Soovitused täiskasvanute vaktsineerimiseks leetrite, punetiste ja mumpsi vastu:
• Isikuid, kes ei ole leetreid, punetisi ja mumpsi põdenud ning keda ei ole MMR vaktsiiniga vaktsineeritud, on soovitatav vaktsineerida MMR vaktsiini 2 doosiga.
• Isikuid, kes on vaktsineeritud ainult MMR vaktsiini ühe doosiga, on soovitatav vaktsineerida ka teise doosiga.
• Isikuid, kellel puuduvad andmed varasema vaktsineerimise kohta või seroloogilise uuringu tulemusena on selgunud kaitsva tasemega IgG antikehade puudumine, on soovitatav vaktsineerida MMR vaktsiini 2 doosiga.
Vaktsineerimine on eriti näidustatud isikutele:
• kelle pereliikmetel on diagnoositud immuunpuudulikkus või kelle pereliikmed saavad keemiaravi või muud immuunsust pärssivat ravi;
• kes kavandavad reisi piirkonda, kus leetritesse haigestumine on kõrge;
• kes töötavad tervishoiuasutustes ja võivad kokku puutuda leetrite, punetiste või mumpsi haigete/haiguskahtlustega;
• kes on leetrite kahtlusega patsiendi lähikontaktsed (hiljemalt 72 tunni jooksul pärast viimast kokkupuudet haiguskahtlasega);
• naised, kes planeerivad rasestuda.
