Soovitatav päevane kogus köögivilju on vähemalt 300 grammi ehk kolm portsjonit. Eelistama peaks värskeid või külmutatud vilju ning arvesse lähevad köögiviljad igasugusel kujul - niisama näksides kui toitude koostises, värskena või kuumtöödeldult.

Toidusoovitustes ei loeta köögiviljade hulka kartulit ja bataati, mis on tärkliserikaste toitude grupis ega ka avokaadot ja oliive, mis kuuluvad lisatavate toidurasvade, pähklite, seemnete ja õliviljade gruppi.

Lisaks rohkele vee- ja kiudainete sisaldusele on köögiviljades ka hulgaliselt erinevaid vitamiine, mineraalaineid ja bioaktiivseid ühendeid, mis aitavad ennetada haigusi, tugevdavad immuunsüsteemi ning hoiavad kontrolli all vererõhku ja vere kolesteroolitaset.
Vitamiine ja mineraalaineid sisaldavad eri viljad erinevates kogustes.

„Näiteks on südamele vajalikku kaaliumi palju redistes, kapsastes, rohelistes köögiviljades, porgandites, baklažaanides, kaunviljades. Magneesiumi saame rohelistest lehtköögiviljadest, maitsetaimedest ja kaunviljadest, vaserikkad on seened ja kaunviljad,“ tõi Pitsi mõned näited.

Selleks, et teha köögivilju sisaldavad toidud rohkem kättesaadavaks, löövad TAI teavituses kaasa mitmed söögikohad üle Eesti, kes teevad köögiviljaroogadele sooduspakkumisi või pakuvad uudseid köögiviljarohkeid toite. Kõik, kes soovivad teavitusega veel liituda, saavad seda teha toitumine.ee lehel. Samast leiab ka retsepte köögiviljarohkete toitude valmistamiseks.

Eestis on ligi 60 protsenti meestest ja pea pooled naistest ülekaalulised või rasvunud. Soovituslikult, ehk vähemalt 300 g köögivilju päevas, sööb vastavalt uuringu tulemustele alla kolmandiku elanikest. Üheks põhjuseks, miks seda ei tehta, on eksiarvamus, et köögivilju juba süüakse piisavalt.

Köögiviljade mittesöömist põhjendatakse ka sellega, et nende valmistamine on ajakulu ja vaeva nõudev tegevus. Samuti ei teata, mida neist valmistada võiks.