Mürgivaba elu poole
MTÜ Tervendavad Aiad kolmandal praktilisel õppepäeval “Algajale aednikule” Tallinna Loomaaia köögiviljaaias oli teemaks taimekaitse ja kahjurite tõrje looduslike vahenditega. Koolitus algas aga psühhiaater Tiina Keldrima loenguga keemiliste taimekaitsevahendite ehk taimemürkide mõjust meie tervisele.
Taimekaitsevahendid jätavad jälje
Vastutustundlikkus ja aukartus inimeste tervise ees peaks algama juba sõna otseses mõttes rohujuure tasandilt. Kas koos taimekaitsevahenditega töödeldud taimedega sööme sisse ka mürke? Kas vähe mürgivaba toitu on maailmale parem kui palju, aga mürgilisandusega? Kas võilill on umbrohi, millest tuleb kangete mürkidega lahti saada või mitmeid vaevusi leevendav ravimtaim?
Niisugused on küsimused, mida üha suurem hulk inimesi endale ja laiemale üldsusele esitab. Tiina Keldrima usub, et neil teemadel tuleb rääkida. “Ajaloost mäletame, et just aktiivne keskkonnaliikumine viis DDT (diklorodifenüültrikloroetaan) 1970ndatel keelustamiseni pea kõikjal maailmas. Kuni selle ajani oli DDT-pulber meilgi kõige levinum kahjuritõrjevahend. Tänapäeva taimekaitsevahendite pakenditel on kirjas kulunorm, mis peaks tagama inimese tervise ohutuse. Aga kuidas ja mil moel on see määratud? Me ei tea.”
Niikaua, kuni tõde pole selgunud, soovitab Tiina Keldrima lihtsalt oma igapäevases toidusedelis korrektiive teha. Näiteks vähendada rafineeritud soja-, maisi-, rapsi- ja päevalilleõli tarvitamist. “Toiduks võiks aga nende õlide asemel eelistada külmpress-oliiviõli, külmpressitud kookosõli, võid.”
Kuna taimekaitsevahendite jääke leidub rapsis ja viljas, peaksime eelistama mahetooteid. “Need jäägid takistavad muu hulgas ka kasulike toitainete imendumist, tekitades aneemiat ja väsimust,” teab Keldrima. Psühhiaater loetles ka haigusi, mille vallandumises kahtlustatakse sissesöödavaid taimekaitsevahendeid.
Mida enda heaks teha?
“Mitte rohkem saaki, vaid rohkem toitainerikast – mineraali- ja vitamiinirikast toitu!” See peaks Tiina Keldrima arvates olema taimekasvatuse põhimõte.
Iga väikegi samm oma toidusedeli muutmisel võib meid viia tervislikuma elu poole. Mida me teha saaksime? “Igapäevaelus võiks eelistada mahetoodangut, metsamarju, süüa algupärast ilma lisaaineteta toitu,” tõdes psühhiaater. “Kasulik oleks valmistada toit ise, samuti valida töötlemata toitu. Toidusedelisse oleks mõistlik lisada häid kiud-
aineid – chia-seemneid, suhkrupeedihelbeid.”
Looduslikud tõrje võimalused
Taimekaitsespetsialist Tiiu Annuk põllumajandusettevõttest Scandagra Eesti õpetas aga õppepäevast osavõtjatele praktiliselt, kuidas teha taimeleotisi, tõmmiseid ja taimeteesid, mis petavad taimekahjurid taimest eemale.
“Putukad liiguvad maailmas suuresti haistmismeele abil,” rääkis Annuk. “Kui me neid sellel teel eksitame, ongi meie eesmärk saavutatud. Võõra taimeekstraktiga saab muuta kahjurite toidutaime lõhnakihti, nii et kahjurid ei tule töödeldud taimele munema või toituma. Samas suureneb taimede vastupanu nii haigusetekitajatele kui ka kahjuritele.”
Taimetõmmis valmib lihtsalt. Taimed tuleb korjata kuiva ilmaga ning kuivatada õhurikkas kohas. Kogutud taimed tuleb purustada ja sooja vett peale kallata. Tõmmis peaks seisma mõnda aega ja ongi kasutamiseks valmis. Taimeleotiste ja -teede puuduseks on see, et kuumutamisel lähevad kaotsi lagunevad lõhnained, mis on putukate käitumisele eriti olulised.
Õppepäeval jagati osalejatele nimekirjad ligi neljakümne taimse tõrjevahendi kohta. Näiteks kummelitõmmisega saab peletada lehetäisid, punast keldriklesta, röövikuid ja ebaröövikuid. Paljusid röövikuid aitab peletada ingver, kes ergutab samaaegselt ka taimede kasvu.
Lisaks taimsetele tõrjevahenditele tuletas Annuk meelde vana hea rohelise seebi häid omadusi “Roheline seep on hea tõrjevahend putukatele, nt lehetäidele, kuid samas võib ta väga suure kontsentratsiooni puhul ummistada taimede õhulõhed ja taim ei saa fotosünteesida.
Seepärast tuleb nii taimsete tõrjevahendite kui ka muude vahendite puhul väga täpselt järgida kasutusjuhiseid, kuidas ja kui palju neid kasutada, et taimele ei tekiks mürgistusnähteid.”
Lisaks on kauplustes saadaval liimivööd, püünisvööd, liimiplaadid ja feromoonpüünised, mida on ka hea koduaias kasutada. “Liimivöö paigutatakse ümber tüve, putukad jäävad sinna kinni ja siis saab vööd koos putukatega ära korjata. Küll aga jäävad liimi külge ka kasulikud putukad.
Annuk soovitab aga pigem püünisvöösid. Püünisvööde alla lähevad putukad näiteks nukkuma või otsivad endale varjepaika. Vööd peab kontrollima igal hommikul või vähemalt ülepäeviti. “Keegi ju ei taha oma aias tappa kasulikke putukaid, seetõttu eeldab püünisvööde kasutamine, et te tunnete kasulikke putukaid,” hoiatab taimekaitsespetsialist.
Kahjurite kinnipüüdmiseks saab edukalt kasutada ka liimiplaati. See on üldjuhul kollane (võib olla ka teist värvi) riputatav plaadike, mille mõlemad küljed kleepuvad. Kollane värvus meelitab kahjurputuka ligi, nii et ta selle külge kleepub. Sobib kasutada nii ripslaste, kasvuhoonekarilaste, kärbeste, sääskede kui teiste putukate püüdmiseks, kes toimetavad taimedel ja mulla pinnal. Plaadikesed tuleks asetada taimede vahele.
Kahjurite kinnipüüdmiseks sobivad väga hästi feromoonpüünised, mis on teatud liigile spetsiifilise lõhnaainega, nt õunamähkuri liblikate kinnipüüdmiseks. Emase putuka lõhn meelitab ligi isased putukad, kes jäävad liimitahvlile kinni. Negatiivse küljena toob ta välja, et lõhnaained meelitavad ligi putukaid ka naaberaedadest. Sellega saab aga väga hästi määrata liblikate lendlust kindlaks ja vajadusel pritsida.
Mahetoode NeemAzal-T/S on taimekaitsespetsialisti sõnul koduaias väga hea vahend kahjurite vastu. Ainsa keemilise tootena soovitab Annuk Mavrik 2F-i, kuna toode on oma unikaalse omaduse tõttu ohutu mesilastele ja paljudele teistele kasulikele putukatele.
Kuidas ennast kaitsta
Viimasel ajal räägitakse küll palju keskkonnast ja selle reostamisest, aga vähe sellest, kuidas ennast kaitsta. Paljud ei tule selle pealegi, et taimekaitsevahendite kasutamine pole ohutu tegevus, eriti kui tegemist on koduaiaga ja vabalt müüdava tootega.
Keemiliste vahenditega kokkupuutel peab kindlasti kasutama kaitsevahendeid, milleks on vähemalt 0,4 millimeetri paksused kummikindad, hingamisteede kaitseks spetsiaalse pruuni triibuga filter ja keha kaitseks kaitseriided, mis katavad kogu keha.
Silmi tuleb kaitsta spetsiaalsete prillidega, mida saab vajadusel kanda ka teiste prillide peal. Kindlasti ei tohi keemilist taimekaitsetööd ette võtta paljajalu või plätudega. Jalga tuleb panna kummikud.
Põhilised mürgistused võivad tekkida just naha ja hingamisteede kaudu. Tolmumaskist ei piisa, sest see laseb orgaanilisi gaase läbi. Suurim oht on, et tolmumaski kandes tekivad palavusega higipisarad, kuhu kontsentreeruvad kemikaali osakesed ning sealt imendub see naha kaudu organismi.
