Kaalu alandamiseks soovitas ta kindlasti süüa hommikust ja mitte jätta kahe söögikorra vahele pikemat pausi kui kolm tundi, kuna siis hakkab keha rasva kinni hoidma. „See ei tähenda, et iga kolme tunni tagant tuleb süüa supp, praad ja magustoit!“ rõhutas ta. Söögikordade vahel tuleks võtta midagi kergemat, nagu tassike teed või kohvi, klaas mahla või väike õun.

Ta soovitas rasvasemad ja magusamad toidud süüa päeva esimeses pooles ehk enne kella kolme-nelja päeval, et õhtust söömist vähendada. „Kui oled päeva jooksul korralikult söönud, ei teki õhtul suurt nälga või isusid,“ kinnitas Pütsep.

Oluline on ka juua vett. Kui paljas vesi ei maitse, võib sinna lisada sidrunit, kurki või jõhvikaid või teha hoopis väga kasulikku peterselliteed. Tihti tekib inimestel vastupandamatu magusaisu, selle põhjuseks on sageli magneesiumipuudus ja abi peaks saama magneesiumi tarvitamisest, näiteks tehes magneesiumiga jalavanne.

Kui kaalulangetajal on aga mingist toidust lausa sõltuvus välja kujunenud, siis ei tasu selle söömist kohe päevapealt lõpetada, vaid järk-järgult vähendada ning edaspidi seda toitu koju mitte osta. Kui kodus on varuks näiteks šokolaadi või suur kook, siis süüakse see ju ikka ära. Lisaks tervislikule toitumisele ja vee joomisele on oluline ka liikuda.

Kui inimene teeb justkui kõik õigesti, kuid kehakaal ei alane, siis soovitas Silvia Pütsep jälgida oma tundeid ja söömist. „Pange iga paari tunni järel kirja, kellega suhtlesite ja mis tunded tekkisid, kaaluge ennast mitte rohkem kui kord päevas ja vaadake, kas tunnete, söömise ja kaalu muutuse vahel on seos,“ soovitas psühholoog. Söömise ja kaalutõusu põhjuseks võib olla stress, kusjuures stress ei tule vaid negatiivsetest asjadest, vaid ka positiivsetest nagu näiteks abiellumine või kallimaga kokku kolimine.