Soomes levib eriti ohtlik puugihaigus, millele puudub ravi
Raske haiguse vormi on leitud Kotka saarestiku ja Kokkola piirkonnas ning see on hakanud levima ka mujal Soomes.
"Pärast puukentsefaliidi viiruse juhtude ilmsikstulemist võtsid teadlased saarestikust proove Analüüsidest selgus, et tegu on Siberi alam-tüüpi viirusega," selgitas Helsingi ülikooli professor Olli Vapalahti.
Puukentsefaliidi tunnuseks on kõrge palavik ja tugev peavalu. Kotkas avastatud juhtumitel on patsiendi sümptomid olnud väga rasked.
"Patsientidel on olnud mitu päeva kestev kõrge palavik ja tugev peavalu. Mõned on halvatuse tunnuseid, ning kaks patsienti jäid töövõimetuks," rääkis Kymenlaakso Keskhaigla neuroloog Ilkka Pieninkeroinen.
Siberi entsefaliidi juhtumeid on diagnoositud Soomes kokku ligi 20 ning on esinenud ka surmajuhtumeid.
Haigusele puudub ravi, kuid antibiootikumidega on võimalik mõningaid sümptomeid leevendada. Siiski saab enamiku patsientide kesknärvisüsteem haiguse tõttu kahjustada. Tüsistusteks on ärritumine, mälukaotus, keskendusraskused, samuti ka kuulmislangus, lihasnõrkus ja osaline halvatus.
Möödunud aastal registreeriti Soomes 47 puukentsefaliidi juhtumit.
Viirust kandvad puugid on jõudnud Soome saartele ja rannikule rändlindudega.
"Ainuke võimalus end haiguse vastu kaitsta on vaktsineerimine," sõnas professor Vapalahti.
Sama kinnitas ka Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri. "Entsefaliit ei olegi ravitav haigus, sellepärast on hästi oluline selle vastu vaktsineerida," ütles Saluri. "Entsefaliidivaktsiini jaoks pole oluline, kas tegu on Siberi alltüübi, Kaug-Ida või Lääne-Euroopa viirusega, töötab kõigi nende vastu," rõhutas ta.
Mis on puukentsefaliit?
Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Kuna haiguse edasikandjaks inimestele on viirust kandvad puugid, siis iseloomustab haigestumist geograafiline levik ja sesoonne aktiivsus.
Puukentsefaliidiviirusel kolm alatüüpi: Euroopa, Kaug-Ida ja Siberi alatüüp.
Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond. Eestis levitavad
puukentsefaliidi viirusi kaks puugiliiki (võsapuuk ja laanepuuk). Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini ning sellesse perioodi jääb ka enamus haigusjuhte.
Puukentsefaliit võib kulgeda raskelt ning haarata kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad omakorda tekkida püsivad jääknähud.
Haigestumine on Eestis viimase 10 aasta jooksul kõikunud, jäädes 90 haigusjuhu (2008. a) ja 272 haigusjuhu (2010. a) vahele. Möödunud aastal haigestus Eestis puukentsefaliiti 83 inimest ja puukborrelioosi haigestus 1289 inimest. Haigestumus on olnud kõrgem maapiirkondades – enim haigusjuhte esineb Saaremaal, Ida- ja LääneVirumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid puukentsefaliidi ohupiirkonnaks loetakse kogu Eestit.
Allikas: Terviseamet
Puugihaiguste statistika Eestis
