Südametervist ohustavaid riske saab ise maandada
“Kui meile ometi kohale jõuaks, et suitsetamine üksi on sama kahjulik kui teised tegurid kokku,” vastab regionaalhaigla kardioloog Margus Viigimaa küsimusele, millega mehed (sealjuures naised) oma südamele kõige rohkem liiga teevad. Suitsetaja risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse on 2–4 korda kõrgem kui mittesuitsetajal.
Suitsetamise kahjulikkusele rõhudes toetub prof Viigimaa 1990ndate lõpus Stockholmi ja Tartu meeste seas läbi viidud terviseteemalisele võrdlusuuringule. Kui siis 15 aastat pärast uuringut püüti välja selgitada, kuidas nende meeste käsi käib (küsitluse ajal olid nad 55aastased), selgus, et Eestis suri 15 aasta jooksul 43 meest valdavalt südamehaigusse. Rootsis kõigest kolm.
“Selgitasime välja surmapõhjuse. Algul arvasime, et see on kõrge kolesterool, aga ei. Samuti mitte kõrge vererõhk,” ütleb dr Viigimaa. Selgus, et kõige suurem erinevus Stockholmis ja Tartus uuritavate meeste vahel seisneski suitsetamises ning seda sai pidada ka Eesti meeste peamiseks surma põhjustajaks.
Kuigi meeste suitsetamine näitab langustendentsi, ei ole põhjust rõõmustamiseks. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel suitsetas möödunud aastal iga päev 31,4% meestest ja 15,8% naistest.
“Kui võrrelda aga 2010. ja 1994. aastat, siis selle ajaga on meeste suitsetamine 14% langenud,” toob arst halva asja juures ka positiivset esile.
Elustiil muutub visalt
Ega mehed ise ei paista väga uskuvat, et nende tervis on suuresti nende enda kätes. “See hämmastas mind väga, kui võrdlesime Tartu ja Stockholmi mehi. Küsimusele, kas usute, et elustiili muutus aitab tervist parandada, vastas väga vähe Eesti mehi jaatavalt, kuid Stockholmi mehed uskusid sellesse.”
Ehk seetõttu ongi muutused südame-veresoonkonnahaiguste riski tõstvate tegurite (suits, vähene liikumine, ebatervislik toitumine, alkohol, stress) puhul üsna visad edenema.
“Sageli arvatakse, et kui olen 30 aastat suitsetanud, pole mahajätmisest suurt kasu. Tegelikult läheb viie-seitsme-kümne aastaga suitsetamisest loobunu risk südame-veresoonkonnahaigusse haigestuda samale tasemele mittesuitsetaja omaga,” julgustab doktor mehi halvast harjumusest loobuma.
“Meeste tervis, meie tervis sõltub suuresti meie käitumisest ja selle osakaal on vähemalt 50%,” viitab dr Viigimaa.
Oluline näitaja südametervisest rääkides on suremus südame-veresoonkonnahaigustesse. Möödunud aastal registreeriti 15 467 surmajuhtu ning üle poole nendest ehk 8258 oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viis hauda 3349 meest ja 4909 naist. Sealjuures 798 meest suri enne 65. eluaastat, 1994. aastal koguni 2019 meest.
“Varajane suremus südame-veresoonkonnahaigustesse oli sotsiaalmajanduslike ümberkorralduste ajal tipptasemel ja see tõusis kõikides Balti riikides. Kes rabeles end tööga haigeks, kes, vastupidi, jäi tööturult kõrvale. Mõlemal juhul tekivad negatiivsed emotsioonid, mis kordades suurendavad südamehaigustesse haigestumise riski. Täna ei sure iga teine Eesti mees enam nii noorelt, kes oleks 1990ndate algul enne 65. eluaastat südamehaigusega meie seast lahkunud,” selgitab arst.
Söö köögivilju ja oled terve
Elu pole enam nii murranguline kui toona ja mehed on end tasapisi kokku võtma hakanud, näitab tervisekäitumise uuring.
Nii on nelja aastaga võrreldes nende meeste hulk tublisti vähenenud, kes nädala jooksul ühelgi päeval köögivilju ei söönud – 21,7 protsendilt 11,2 protsendini. Rohkem kui 300 g päevas (päevane soovituslik miinimum ongi 300 g) köögivilju sõi mullu 22,5% mehi.
“Ega mehed köögivilju eriti ei armasta,” tõdeb doktor. “Mina soovitan alati – oranžid köögiviljad on mehe tervise pant.”
Südametervist ohustavate tegurite seas, millest kuidagi üle ja ümber ei saa, on aga alkoholitarbimine – aastal 2013 tarbiti iga Eesti elaniku, sh raugad ja imikud, kohta 10,6 liitrit puhast alkoholi. Maailma tervishoiuorganisatsiooni hinnangul põhjustab aga juba üle kuue liitri absoluutse alkoholi tarbimine rahvastikule tõsist kahju.
“Valdava osa sellest joovad ära mehed,” nendib dr Viigimaa ja lisab, et meeste hulgas on palju alkoholist põhjustatud äkksurmasid ja vigastusi. Südametervises toob liigne alkoholilembus endaga kaasa kõrgenenud vererõhu, südamerütmihäired, südamelihase kahjustuse, insuldi...
