Nii suure koguse puhta vee joomise tulemusel võib tekkida hüponatreemia - seisund, mis tekib siis, kui naatriumi tase veres on ebanormaalselt madal. Organismi tegelik veevajadus on 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimesel on päevane veevajadus umbes 2 liitrit, 70 kg kaaluval inimesel kuni 2,5 liitrit, mis saadakse nii päevajooksul tarbitud söökidest kui ka jookidest.

Kiropraktiku Karl Pärjamäe põhisoovitus sisuturunduslikus artiklis on, et inimesed eelistaksid kraaniveele kannfiltreid e filtreeritud vett. Terviseamet kinnitab, et Eestis on kraanivee kvaliteet väga hea.

Filterkannud ei paranda tegelikult kraanivee kvaliteeti, vaid muudavad üksnes selle maitset ja värvust. Näiteks saab filtreerimisega eemaldada veest kloori, see aga loob soodsa pinnase bakterite kasvuks. Seega ei saa lugeda põhjendatuks igaks juhuks veefiltri kasutamist. Lisaks tuleb arvestada riskiga, et filtreeritud vesi võib kiiresti muutuda joomiskõlbmatuks ja lausa tervisele ohtlikuks.