Kevadel on vahepeal periood, kus organism üritab leida tasakaalu kahe hormooni tootmises, see kutsub esile suuremat väsimust ja stressi. Keha füüsiline ja vaimne kurnatus mõjutab ka immuunsüsteemi.

Lisaks on teisigi tegureid, mis suurendavad vitamiinivajadust. Näiteks elustiiliga seonduv: suurenenud töökoormus, ühekülgne toitumine, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine jne. Ka mõningad ravimid pikaaegsel kasutamisel takistavad vitamiinide ja mineraalainete omastamist toidust, nt rasestumisvastased preparaadid, maohapet vähendavad ravimid, kolesterooliravimid.

Kevadväsimuse peletamiseks ja stressi vähendamiseks on apteegis müügil lai valik vitamiine, mineraalaineid ja ravimtaimi sisaldavaid preparaate.

Vitamiinidest tõstaksin esile C-, D-, E- ja B-grupi vitamiinid.

  • C-vitamiin tugevdab immuunsüsteemi, on abiks nii külmetushaiguste ennetamises kui ka toeks haiguse ajal. Haigena õiges koguses tarbitav C-vitamiin vähendab põdemispäevi.

Maksimaalne C-vitamiini annus haigusperioodil on 1000 mg ning seda võetakse 10 päeva järjest.

Oluline on C-vitamiini õigesti tarvitada, sest 1000 mg korraga kehas ei imendu ning vesilahustuva vitamiinina tuleb see kehast lihtsalt välja. Kehas imendub korraga 200 mg C-vitamiini, sellisel juhul tuleks maksimaalse annuse saamiseks võtta 200 mg viis korda päevas. Nii on imendumine parim.

C-vitamiini suurem puudus tekib enim suitsetajatel ja nn antibeebipillide kasutajatel. Kes arvab, et ei saa seda vitamiini maoärrituse tõttu tarbida, on võimalik apteegist valida C-vitamiin ester-vormina, mis ärritab magu vähem.

  • D-vitamiin tugevdab samuti immuunsüsteemi ja selle puudus on seotud mitme haiguse tekke riskiga.

D-vitamiini ehk päikesevitamiini võiks kasutada profülaktilise annusena novembrist kuni märtsini, 1000–1200 TÜ päevas ehk 25−30 μg.

Suured annused on näidustatud ainult arsti ettekirjutusel, sest pidevat D-vitamiini liigtarvitamist tuleks vältida, sest see muutub organismis hormooniks.

Kuna D-vitamiini poolväärtusaeg (aeg, mille jooksul selle vitamiini sisaldus veres väheneb poole võrra) on 30 päeva, siis kuu pärast viimast päikese käes viibimist on meie organismis alles pool saadud D-vitamiini kogusest.

  • E-vitamiin kaitseb organismi vabade radikaalide kahjulike mõjude eest ja tugevdab organismi. Selle vitamiini oskuslik manustamine võib olla ravi lisakomponendina efektiivne ateroskleroosi, aneemia ja dia­beedi korral.
  • B-vitamiin. Organismi lisatoetuseks sobivad ka B-grupi vitamiinid, mis parandavad ajutegevust ja toetavad nii vaimset kui füüsilist heaolu.
  • Mikroelementidest tooksin esile seleeni ja magneesiumi. Seleen tõstab organismi vastupanuvõimet haigustele. Magneesium on oluline mineraalaine, mis reguleerib närvi- ja lihasfunktsiooni.
  • Ravimtaimed, mis sobivad stressi vastu, on palderjan, humal, meliss, naistepuna. Naistepuna on nn looduslik antidepressant, kuid selle taimega peab olema ettevaatlik, sest naistepunal on koostoimeid ravimitega.

Soovitan kevadel kindlasti palju väljas liikuda, anda organismile piisavalt puhkeaega, toituda mitmekülgselt, ning kui vaja, teha üks vitamiinikuur, sest objektiivne ja õigetes doosides vitamiinide manustamine võib anda märkimisväärse tulemuse. Silmas peaks pidama, et sellealaseid soovitusi võivad anda siiski ainult õppinud spetsialistid.