1. jaanuarist muutuvad loodusvarade kasutusõiguse tasud
Keskkonna- ja ressursitasude eesmärk on tagada taastumatu ressursi kasutamise õiglane hind ja suunata ettevõtteid neid säästlikumalt kasutama. Taastumatu maavara kaevandamisõiguse tasumäärad kasvavad vahemikus 3-6%, keskmine kasv ehitusmaavarade, turba ja tehnoloogilise kivi tasumääradele on 4%. Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu kasvab 3%.
Tavapärasele pinna- ja põhjaveevõtule kehtestatud tasumäärad enamjaolt ei muutu. Tasumäärad kasvavad 1-2% nendele veevõtu viisidele, millel on suurem keskkonnamõju, näiteks vee väljapumpamine kaevandamisel, või kui vett võetakse sügavamatest põhjaveekihtidest, kus veevaru taastub väga aeglaselt ja tuleb vältida selle ebaotstarbekat kasutamist.
Eelmine ressursitasude periood kestis aastani 2015. Uued tasumäärad jõustuvad Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. aastal heaks kiidetud määruste alusel ning on sätestatud kehtima järgmiseks 10 aastaks, et anda kaevandajatele ja ehitussektorile pikemaks perioodiks selgus toimuvate muudatuste osas. Tasude muutusele eelnesid Keskkonnatasude 2016 + raamkava koostamine ja arutelud huvigruppidega.
Enam tõstetakse nende maavarade tasumääri, mille puhul tuleb jätkuvalt suunata võimalusel kasutama alternatiivseid materjale, mille kasutamine ei too kaasa kaevandamise keskkonnamõju, või selliste maavarade, mida saab kõrgemalt väärindada. Tasumäärasid muudetakse põhimõttel, et sarnase kasutusvaldkonna, defitsiitsuse ja kvaliteediga maavarade gruppide tasumäärad ühtlustuvad.
Makstud keskkonnatasud lähevad kolme kohta: otse kohalikele omavalitsustele, SA Keskkonnainvesteeringute Keskusesse investeeringuteks ning riigieelarvesse. 2014. aastal laekus keskkonnatasusid kokku 90,5 miljonit eurot. Nendest tasud maavara kaevandamise ja veevõtu eest moodustasid kokku 45,4 miljonit eurot ehk poole.
