2005. aasta jaanuaritorm kiirendas ilmateenistuse arengut


ÜLEUJUTUS
Foto: Karin Kaljuläte

Täna möödub 10 aastat viimaste aegade suurimast tormist, mis on saanud vaikival kokkuleppel jaanuaritormi nime. Palju purustusi ja kõneainet põhjustanud torm oli karmivõitu õppetund, millest saadud teadmisi ja oskusi on juba korduvalt edukalt kasutatud.

10 aasta tagune torm käivitas ja kiirendas mitmeid ilmateenistuse töö hõlbustamiseks vajalikke tegevusi, mis omakorda on võimaldanud ilmainfot inimesteni viia veelgi operatiivsemalt.

Mitte kaua peale tormi ühines Eesti Läänemere veetaseme prognoosisüsteemiga HIROMB. Samuti on HIRLAM prognoosandmed muutunud usaldusväärsemaks ja kättesaadavamaks. Merealade kohta koostatakse ja uuendatakse 24 tunni tuule ja lainetuse prognoose sagedamini, ühtlasi on need ka lihtsalt leitavad ilmateenistuse veebilehelt.

Võrreldes 2005.aastaga on rannikualadele lisandunud 14 automatiseeritud jaama, mis mõõdavad tuule kiirust ja veetaset. Jaamade töökindlus on aastakümnega oluliselt paranenud ja reaalaja andmed pidevalt kättesaadavad.

2008. aastal paigaldati Sürgaverre uus ilmaradar, mis kuulub Põhjamaade radarsüsteemi ning hõlbustab just lähitundide ilmaprognoosi, näitab võimalike äikesepilvede tekkekohti ning frontide liikumist. Lisaks uuendati ka Harku radarit.

Tormi suurim õppetund oli asutustevaheline koostöö. 2005. aastal ilmnenud vajakajäämised on nüüdseks möödanik ning vahepealsete marude ajal on kõik tormiga seotud asutused (ilmateenistus, päästeamet, häirekeskus, meresüsteemide instituut jt) panustanud elanike turvatunde tagamiseks nii tormieelsesse, -aegsesse kui ka -järgsesse infovahetusse ühiste toimivate põhimõtete alusel.

Vähemtähtsad pole ka aastakümnega jõudsalt edenenud infoedastuskanalid. Üldine tehnoloogia areng on võimaldanud Riigi Ilmateenistuse uuele koduleheküljele paigaldada reaalajas jälgitavaid radaripilte, veetaseme andmeid, asukohapõhiseid prognoose, mereprognoose jms. Lisaks on ööpäevaringselt kättesaadavad igatunnised vaatlusandmed ning hoiatuste kaart, mida uuendatakse vastavalt ilmaolude muutumisele.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare