30 küla löövad suvel oma väravad valla
Hoolimata hirmsatest juttudest Eesti ääremaastumisest, on küladesse jäänud elama viiendik rahvast. Eestis on 4435 küla ning mitte kõik ei ole lagunevate majade ja õllehõnguliste pisipoodidega.
Selle tõestuseks avavad juulis väravad 30 küla, kus elukeskkond on muutunud aastatega üha paremaks. Nii heaks, et paljudesse kohtadesse on lausa võimatu kinnisvaragi soetada.
Hämmastavad elamused
“Avatud külaväravad 2012” idee tuli pähe Eesti Külaliikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juhile Külli Vollmerile, kes on viimased neli aastat olnud kaasas aasta küla valimisel.
“Žüriiga mööda Eestit ringi sõites nägime hämmastavaid külasid,” rääkis Vollmer. “Kui kirjeldan oma Tallinna sõpradele, kuidas tänapäeval maal on võimalik elada ja toime tulla, siis nad isegi ei usu seda. See tundub liiga hea!”
Tõestuseks, et jutt elu võimalikkusest maal ei ole väljamõeldis, saabki minna külaelu ise vaatama.
Enamik ettevõtmises osalevaist avatud küladest on olnud esitatud aasta küla kandidaadiks ning näevad siin head võimalust end laiemale avalikkusele tutvustada.
“Paljud külad on toetuste abil rajanud külamajad, mis pakuvad teenuseid ka väljastpoolt tulijaile. On matkaradasid, telkimisplatse ja üritusi, kuhu on samuti külalised oodatud,” sõnas Vollmer.
20 küla on avatud 21. juulil ja 10 küla 28. juulil.
Neil päevil saab näha toimivaid külakogukondi ja nende tegemistes osaleda iga inimene, kes kohale tuleb.
Töötoad, laadad, kohvikud
Iga küla koostab oma päevakava ning Vollmeri sõnul võib juba praegu öelda, et tulijaid ootab palju põnevat – erineva sisuga töötoad, laadad, kohvikud, mängud, ekskursioonid. Õhtu lõpeb kõikjal suure simmaniga.
“Oodatakse oma küla inimesi kaasa lööma, maakonna inimesi külarahvast toetama, teiste maakondade esindajaid ideid koguma, linnainimesi maakodu rajamise mõttele kinnitust saama,” lausus ta.
Esimesel päeval oma väravad avava Tuhalaane küla vanem Enn Sarv lubas, et nende juurde jõudjaid ootavad mitmed üllatused.
“Meie küla on elanud üle raskeid aegu, praeguseks on siit kadunud kool, kauplus lõpetas tegevuse, tulekahjus hävis kultuurimaja, aga sellest hoolimata on siin hea elada, meil on ühtne kogukond ja külaelu areneb,” sõnas Sarv.
Inimesed, kes satuvad Tuhalaane külla esimest korda, imestavad tema sõnul sageli, leides metsade vahel hästi toimiva ja tegusa kogukonna.
Üksteise toel
“Meie peame ennast üsna tavaliseks külaks ja meie juures näeb üsna hästi, kuidas see maaelu praegusel ajal siis õigupoolest välja näeb,” märkis Venevere külavanem Eerik Lumiste.
Külalistele lubab Lumiste ekskursioone, matku ja muudki huvitavat, mis külaelu parema poole esile tooks ja samas näitaks, milline see päriselt on.
Külli Vollmeri sõnul on külade elukorralduse juures tähelepanuväärne ka asjaolu, et vastupidiselt Tallinnale, kus meelelahutuse eest tuleb enamasti rahas maksta ning ei tunta naabreidki, tehakse külades üritusi ühiselt ning üksteise toel.
“Tugev ja ühtne kogukond on külades midagi sellist, mida tasub linnainimesel vaatama tulla,” kinnitas Vollmer.
Avatud külaväravad 2012
- 21. juulil on avatud Käesla, Kassari külad, Kõpu, Kuksema, Lääniste, Metsanurme, Miila, Ohekatku, Oonurme, Piirsalu, Pilistvere, Rahinge, Sadala, Soometsa, Tsolgo, Tuhalaane, Venevere, Viitina, Voki, Voose.
- 28. juulil on avatud Kamari, Kõrtsialuse, Maaritsa, Metsküla, Palupera, Prandi, Rälby, Ruusa, Sulu-Velise külad.
Vaata lisa: www.kylad.ee
