Tegemist on KIKi keskkonnaprogrammi 2016. aasta ainukese taotlusvooruga, sest vähenevate ressursitasude tõttu KIK 2016. aastal teist taotlusvooru ei ava. Järgmine keskkonnaprogrammi taotlusvoor avatakse eeldatavasti 2017. aasta alguses.

„Projektide hulgast toetuse saajaid valides lähtusime sellest, kui suur on konkreetse projekti positiivne keskkonnamõju. See põhimõte jääb kehtima ka tulevikus, kui peame suutma ära teha vajalikud asjad oluliselt väiksema raha eest,“ ütles KIKi nõukogu esimees keskkonnaminister Marko Pomerants. „Järgmisse vooru projektide esitamiseks on tavapärasest rohkem aega. Soovitan selle hästi ära kasutada ja projektid läbi mõelda ning fookused paika seada,“ ütles ta.

Koos aprillis rahastusotsused saanud keskkonnaharidusprojektidega, millele saab toetust taotleda lihtsustatud korras ja ühtekuuluvusfondi projektide kaasfinantseerimistega, on KIK 2016. aastal keskkonnaprogrammist toetanud 903 keskkonnaprojekti kokku 33,7 miljoni euroga.

KIKi keskkonnaprogrammi aasta esimesse taotlusvooru laekus 1170 taotlust kogusummas enam kui 60 miljonit eurot. Nii taotluste arvu kui ka taotluste summa poolest oli tegemist viimaste aastate rekordiga.

Keskkonnaprogrammist toetatakse projekte kümnes valdkonnas: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, maapõu, atmosfääriõhu kaitse, merekeskkond ja keskkonnateadlikkus.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakume KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kuueteistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 19 tuhandet keskkonnaprojekti.