4. juunil 1884. aastal õnnistati tänapäevase Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp Otepää kiriklas. Sinimustvalgest lipust kujunes hiljem Eesti rahvuslipp ning omariikluse loomisel sai sellest riigilipp.

Eesti lipu heiskamisel tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve ning vastaks etalonile. Lipud heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul.

Hommikul kell 7 mängib Toompeal Pika Hermanni torni jalamil Kaitseväe orkester, laulavad Kooriühingu koorid. Lipu auks kõnelevad Riigikogu esimees Ene Ergma ja Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste. Lippu pühitseb peapiiskop Andres Põder. Auvalves on kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred. Akadeemilised jm seltsid on kohal oma lippudega. Eesti Lipu Selts kingib gaididele nende 100. sünnipäevaks sinimustvalge lipu.

Kell 17 rivistuvad kooliõpilased jt 126 kandelipuga orkestrihelide saatel Pärnu Rüütli platsile, Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärgi juurde. Kõnelevad maavanem Andres Metsoja, abilinnapea Annely Akkermann ja ELS esimees. Rüütli platsilt liigutakse Pärnu Noorte Puhkpilliorkestri saatel Villa Ammende aeda, kus toimub kontsert. Päevakohane riigi- ja rahvuslipu austamise talitus leiab aset ka Otepääl.

Rohkem infot ürituste kohta leiab siit.