45 protsenti Eesti eakatest pole kunagi arvutit kasutanud
Lihtne oleks öelda, et vanemaealisi lükkab tööturult välja tervis, kuid tegelikult on üks põhjus ka vähesed ümberõppe võimalused. Kuigi meie vanemaealised on Euroopas ühed haritumad, on nende üldoskused kehvemad, nad tunnevad, et ei jõua ajaga sammu pidada ning annavadki alla. Eriti suur lõhe on 20–24- ja 60–65aastaste inimeste oskustel lahendada probleeme keskkonnas, kus on palju tehnoloogilisi vahendeid.
Paraku jäävad meie muidu erksad ja laia silmaringiga vanemaealistest paljud arvutikasutuses seina taha toppama. Arvud on siinjuures üsna kõnekad: Eesti 55+ elanikkonnast on regulaarseid internetikasutajad vaid 35%. Mitte kunagi pole Eesti 55+ elanikkonnast arvutit kasutanud 45%. Uuringu internetikasutust ja sotsiaalset aktiivsust 55+ rahvastiku seas esitlenud Tiina Tambaum tõi välja, et SHARE ülejäänud riikides on internetti viimase seitsme päeva jooksul kasutanud ligikaudu iga teine (48%) ning mitte kunagi pole arvutit kasutanud 32% vaadeldavast elanikkonna osast.
“Seega, Eesti 55+ elanikkonna internetikasutuse näitajad on märksa madalamad kui SHARE teiste riikide vastavad näitajad,” tõdes ta. Eriti suured käärid on meeste vanuserühmas 55–64 – selles vanuses eesti meestest ei kasuta regulaarselt internetti 50%, ülejäänud riikides aga 30%.
“55 on vanus, kus inimene võib elada veel 30 aastat,” märkis Tambaum, viidates sellele, et inimesed jäävad lihtsalt ühiskonnast kõrvale, mis on seda drastilisem, et riik panustab üha enam e-teenustele. Üks rühm vanemaealisi jääb siin lihtsalt omapäi. Neist inimestest Eestis, kes ei ole tööga hõivatud ja kelle viimane töökoht ei nõudnud arvutikasutust, pole kaks kolmandikku ka hiljem arvutitega kokku puutunud ning 18 protsendil on oskused väga viletsad.
“Miks mitte teha ühiskondlik kokkulepe, et ühestki ettevõttest ei välju vanemaealised ilma esmaste IT-oskusteta,” pakkus Tambaum.
