90. sünnipäeva tähistav veeteadlane Erna Sepp: joogiveest räägitakse häbematult vähe, aga vesi on väga kaval
Maalehega vesteldes ütles Erna Sepp, et tal on palju küsimusi nii Tallinna vee kui laiemalt Eesti põhjavee kohta, millele pole õnnestunud kättesaadavatest allikatest vastuseid saada.
„Mulle tundub, et varem oli vesi strateegiliselt palju olulisem, selle teemaga tegeleti, olid teada kõik allikad, aga nüüd on see justkui tähtsuse minetanud. Joogiveest räägitakse häbematult vähe,“ arutles Erna Sepp. „Minu meeskond tegeles tsiviilkaitsestaabi tellimusel 1970ndatel veevarustusega eriolukorras. Pole kuulda olnud, et keegi praegu midagi sarnast teeks, aga ühel hetkel on see eluküsimus.“
Erna Sepp meenutab, et ajal, mil tema Eestis alustas, polnud sel alal midagi ees — oli 1957.a. ning veeteenistust alles loodi. „Oli selline aeg, et kes mida kõige paremini oskas, see seda uuriski. Väga palju tähelepanu oli näiteks põlevkivil,“ sõnas Sepp.
Erna Sepp ise sattus veega tegelema geoloogia-mineraloogiadoktor Karl Orviku soovitusel.
Tallinnas kraanist tulevasse veesse suhtub ta mõningase kahtlusega ning filtreerib kogu joogivee enne kasutamist ning soovitab teha seda ka teistel.
Samuti ei joo ta pudelivett ega mineraalvett. „Joon ainult seda vett, mille olen ise puhastanud, mis on struktureeritud,“ kinnitas ta.
„Kui andmeid vaadata, siis igal aastal on puuritud ligikaudu 300 puurkaevu. Aga kuidas need puuritud on,“ küsis Sepp. „Kas torude isolatsioon on korralik? Seda ei ütle tellijale keegi, aga kuidas ta saab siis teada, et saab seda vett, mida tahab? Sellist teenistust, mis neid asju kontrolliks, ei ole. Tehniliselt on survevett väga raske isoleerida, et alumine vesi ei läheks ülemisega segi ning seega ma väga kahtlen pudeliga müüdavas mineraalvees, et see tõesti on sellest sügavusest sinna pandud nagu seal pudeli peal on. Lõpuks on see ainult äri. Kui te usute, et see kontrollitud ja see on õige, siis õnnitlen teid teie usu puhul, kuid mina seda ei jaga. Vesi on väga kaval.“
Erna ja tema abikaasa Konstantin on olnud puurimistööde juures kogu Eestis, nii Värskas, Häädemeestel kui Ruhnus. „Tookord uurisime kõike väga täpselt, püüdsime iga hinna eest juhendist kinni hoida, noored geoloogid tahtsid meeletult hästi oma tööd teha. Oli teine aeg.“
Paljud omaaegsed puurkaevud on praeguseks likvideeritud. „Mind väga huvitab, kuidas seda tehtud on ja milline radioaktiivsus seal oli,“ märkis Erna Sepp. „Kas me teame täpselt, et järele jäänud ja kasutuses on kaevud, mis on ohutud?“
Veega seotud elu
Eesti põhjaveevarude kujunemist, kasutamist ja kaitset uurinud geoloogia-mineraloogiakandidaat Erna Sepalt on ilmunud 2002. aastal monograafia “Tallinna vesi eile, täna, homme”, ta on paljude teadusartiklite autor.
Aastal 2012 lisandus raamat “Imeline vesi — elu häll”, mis oluliselt täiendab varemilmunud raamatut “Joogivesi ja meie”.
27. veebruaril 1927 Peipsi-taguses Oudovas sündinud ja 1955. aastal Moskva Ordžonikidze-nim. Geoloogilise Uuringu Instituudi lõpetanud Erna Sepp (1953-1980 Tšeban) on lisaks Eesti Põllumajanduse Akadeemiale, ENSV Geoloogia Valitsusele ning ENSV Rahvamajanduse Juhtivate Töötajate ja Spetsialistide Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudile töötanud hüdrogeoloogina ka Sambias (1972-1975) ja Vietnamis (1979-1980).
Lai silmaring on Erna Sepal võimaldanud põhjalikult vaagida ka Tallinna veevarustuse probleeme, pidades vajalikuks Ülemiste järve pinnavee kõrval senisest ulatuslikumalt kasutada hoopis paremate maitseomadustega põhjavett.
Viimased kuus aastat on Erna Sepp tervislikel põhjustel koos abikaasa Konstantiniga elanud suurema osa ajast Türgis.
