A. Le Coq plaanib hakata kasutama kohalikku otra
Tehnoloogia on tellitud ja paigaldatakse uue aasta algul.
“Kas, kuidas ja millises mahus me linnastamata õlleotra kasutama hakkame, sõltub katsetest, seetõttu on kogustest veel vara rääkida,” ütles A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop.
Soov muutusteks on aga selge. “Õlletootmise tehnoloogia areneb, ja on selgunud, et linnastamata õlleodra kasutamine 5−10 protsendi ulatuses võib parandada joogi omadusi,” põhjendas Noop. “Ennekõike parandab see säilivust ja vahu omadusi.”
Noobi selgitusel kasutatakse õlle valmistamisel spetsiaalseid odrasorte ning tooraine varumisel kehtivad kindlad tunnussuurused vilja terale, niiskusele, valgusisaldusele, puhtusele ja kaalule liitris.
Tema sõnul on õlletehasel katsetusteks vajalik õllevili olemas. Läbi on räägitud kolme firmaga, kuid lepinguid pole veel sõlmitud.
Võimalikest kogustest rääkides ütles Noop, et kui Tartu õlletehas kasutab aastas 10 000 tonni odralinnaseid, siis 10% sellest ehk varutav linnastamata õlleodra kogus võib jääda 1000 tonni ümber.
“Kahju, et Eestis ei ole linnasetootjaid,” nentis Noop, kelle sõnul on linnase hind tõusnud viimase kahe aasta jooksul üle 50%. “Põllumehed peavad müüma õlleotra välismaale, kust linnas Eestisse tuuakse.”
Baltimaade suurima turuosaga teraviljakaupleja ASi Baltic Agro arendusdirektori Margus Ameerikase kinnitusel on Tartu õlletehase kehtestatud kvaliteedinõuded suuremas osas täidetavad ning soovid mõistetavad.
“Linnaste tootmine on loomulikult kulu,” nentis Ameerikas. “Kui nüüd asendada osa linnaseid odraga, siis ongi ju tooraine omahind väiksem.”
Tänavu suvel õlleodra seemet kasvatanud Tartumaa viljakasvataja Claid Saksoni hinnangul saaks õlletehas varuda vajaliku koguse kahelt-kolmelt Eesti kasvatajalt, oluline on hinna osas kokkulepe saavutada.
Ta tunnistas, et oleks valmis pakkuma kuni 200 tonni otra. “Seemnevilja kasvatamine andis sel suvel väga häid tulemusi,” nentis Sakson, kelle hinnangul on Eestis võimalik kasvatada kõrge kvaliteediga õlleotra.
