Riigikontrolli omaaegne keskkonnaaudiitor Rainer Kuuba ütleb, et Eesti metsandus pole küll mingiks eeskujuks teistele riikidele – meilgi raiutakse metsa tuleviku arvelt –, kuigi seda ei pruugita praegu veel tajuda.

Eeskuju antakse hoopis sellega, kuidas riigi metsandust auditeerida, teavitada avalikkust metsanduse olukorrast ja selle parandamise võimalusest.

“Muidugi on igas riigis eri seadused, kliima ja looduslikud olud, ent põhimõte on üks,” räägib Kuuba. “Peame mõtlema, kuidas majandada metsi nii, et ka järgmistel põlvkondadel oleks sama head võimalused metsade kasutamiseks kui meil.”

Kokkusaamisel Eestis keskendutaksegi kolmele peamisele projektis esile kerkinud probleemile: metsade raiumine, kaitse ja statistiline inventeerimine.

“Teeme koostööd selleks, et teistel riikidel oleks edaspidi lihtsam oma auditeid läbi viia ning lähtuda ühtsetest standarditest,” ütleb Kuuba.

Seni on maailma riikide metsandust auditeeritud palju vähem kui vaja. Eestiski alustati sellega alles 2005. aastal. Ometi on see andnud piisavalt kogemusi, et nüüd neid jagada ka teistele riikidele.

Mured on aga riigiti erinevad. Näiteks Tais on alates 1961. aastast metsade pindala vähenenud peaaegu 100 000 ruutkilomeetri võrra (ca 30%).

Seetõttu on seal otsustatud, et riigimetsast ei tohi ühtegi puud raiuda, ka küttimine ja seente-marjade korjamine on paljudes metsades keelatud.

Bhutanis mõjutavad aga metsamajanduse tulemused otseselt puhta vee varusid.

Projekti taga on 1953. aastal Kuubal loodud organisatsioon, kuhu kuuluvad 188 riigi kõrgeimad auditiasutused.

MIRJAM NUTOV