Aasta emad ja isad saatsid riigikogule avalduse piiriläbirääkimiste kohta

 (17)
Piirileping
Eesti-Vene piirFoto: Raivo Tasso

Rühm aasta emasid ja isasid saatsid riigikogule avalduse Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel toimunud piiriläbirääkimiste kohta. Maaleht avaldab kirja, millele on alla kirjutanud aasta ema 1999 Tiina Talvik, aasta ema 2002 Inara Luigas, aasta ema 2005 Alli Laande, aasta ema 2006 Eevi Ross, aasta ema 2007 Margit Lail, aasta ema 2010 Rutt Šmigun, aasta ema 2013 Malle Kobin, aasta isa 1998 Eduard Jaansen, aasta isa 2000 Ants Taul, aasta isa 2005 Jaan Sild, aasta isa 2006 Mehis Viru, aasta isa 2007 Lembit Peterson, aasta isa 2013 Aldo Kals, täismahus.

Tunnetades oma vastutust Eesti riigi ja rahva tuleviku ees ning juhindudes soovist kaasa aidata rahule ja stabiilsusele Euroopas, pöördub osa Eesti Naisliidu poolt aastatel 1998-2013 valitud aasta emasid ja isasid Eesti avalikkuse ja Riigikogu poole järgnevas.

Kõik me pole poliitikud, aga oleme juba paarkümmend aastat ärevusega jälginud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel toimunud piiriläbirääkimisi, mille tulemusena jõuti 16. aprillil 2014 Riigikogus Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu menetlusel esimese lugemise lõpetamiseni. Oleme seisukohal, et isegi väga kasulikke lepinguid ei sobi praegu Venemaa Föderatsiooniga sõlmida, kuna partner pole usaldusväärne lepinguosaline, rikkudes rahvusvahelist õigust ja seni kehtinud kokkuleppeid Ukraina Vabariigiga ning agressiooni tulemusena liitnud oma riigiga Krimmi poolsaare. Ei saa sõlmida piirilepingut üha suuremasse rahvusvahelisse isolatsiooni langenud sõdiva riigiga.

Seotud lood:

Ka oleme seisukohal, et suur osa meie ühiskonnast pole nende piirilepingutega rahul. Vabariigi valitsus ja Riigikogu peavad rahvale rohkem selgitama, miks loobutakse rahvusvaheliselt tunnustatud Tartu rahulepingus fikseeritud riigipiirist ja tunnistatakse õigustühist stalinlikku piirinihutust aastatest 1944-1945. Euroopa Liidu ja NATO liikmena ei soovi me sattuda ajalooraamatu sellele leheküljele, kus meid mainitakse esimese riigina maailmas, kes annab põhjendamatult osa oma ja sugulashõimude loodusvaraderikast igipõlist asuala välisriigile. See on hoop setu rahvakillule ja vastuolus Eesti Vabariigi jagamatust ning territoriaalset terviklikkust kaitsva põhiseaduse ning ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga.

Eelnevat arvestades, teeme ettepaneku peatada Riigikogus Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel koostatud piirilepingute ratifitseerimine.

Emadepäeval, 11. mail 2014

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare