Aasta isa sai DNA-testi abil rongaisa tiitlist lahti
Too isadepäev 9. novembril võinuks olla kolme lapse isale Hans Sissasele pidupäevaks. Aga rõõm tunnustusest jäi ära. Seepärast, et just tol päeval ilmus avalikkuse ette mees, kes ei pidanud teda selle tiitli vääriliseks. Väitis, et aasta isa on ütelnud ühest oma lapsest lahti. Ei tunnista teda oma pojaks. See mees oli Rainer Kägo, 45aastane kiropraktik.
Sülg tõi selguse
Skandaal keerles päevi. Ajalehtedes, teles. Sissas tagus nagu rauda, et Kägo pole tema poeg. Et tal on vaid kolm last. Jah, ta tunneb tema ema. Väikelinnas Võrus teavad-tunnevad pea kõik üksteist. Tunneb ka Rainerit. Too oli tema poja klassivend. Aga poeg? Seda mitte. Kohe kindlasti. Kuidas saab teda omaks võtta, kui ta seda ei ole?
Kägo jällegi raius, et teab lapsest saati, kes on ta isa. Emagi, kes nüüdseks surnud, ei olevat sellest saladust teinud. Sünnitunnistuselgi on isa nimeks Hans. Et ta on oodanud aastaid hetke, mil isa ükskord teda oma pojaks tunnistab. Selle mõttega oli kirjutanud isale viimase aasta sees mitu kirjagi. Vastuses eitas Sissas isaks olemist. Kägo kannatus katkes isadepäeval.
Sissas ei näinud DNA-testil mõtet. Teadis selletagi, kes on ta lapsed. Ning et testi tegemise kulu võiks pigem minna Eesti ema monumendi fondi. Mees uskus, et mehe sõna maksab. Oli uskujaid, oli mitteuskujaid. Plekk oli siiski rinnal.
Aga Kägo ei jätnud oma. Andis kohtusse hagi põlvnemise tuvastamiseks. Kohtumääruse sunnil andis Sissas 9. veebruaril Tartus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonnas süljeproovi.
Eluisu kippus kaduma
Esmaspäeval sai Hans Sissas kohtust kirja, milles anti teada, et ta ei ole Rainer Kägo isa. "DNA analüüsi tulemuste alusel arvan, et Hans Sissas ei saa olla Rainer Kägo bioloogiline isa," loeb ta akti, mille on koostanud ekspert Gunnar Tasa. Hingab kergendatult. Ütleb, et püüdis ligemale neli kuud rongaisa süüdistuse mõtteid endast eemale juhtida Eesti ema monumendi asju ajades. Aga ometi oli pinges. "Esimese nädala pärast tiitli saamist mõtlesin, et ei tahaks eladagi enam," tunnistab mees.
Raskeil hetkil sõitis mees Rõugesse vaatama, kuidas monumendi tahumine edeneb. Leidis lohutust selles, et inimeste annetused jätkusid. "Suur abi oli abikaasast, kes mind lohutas ja minusse uskus, oleme ikkagi 45 aastat koos elanud," kiidab ta Ellut.
"Kui asi olnuks ka nii, poleks selles midagi väga ebanormaalset," hindab Ellu Sissas. "Aga kuna abikaasa kinnitas, et niisugust asja pole olnud, ma kohe arvasin, et asi ei saa õige olla. Tal pole põhjust valetada selle kohta, mis juhtus 45 aastat tagasi."
Mis saab edasi? Sissas on vaevalt šokist üle saanud. Alles tuli esimest korda naeratus näole. Samas ei saa lihtsalt niisama asjale punkti panna ka. "Ma ei taha muud, kui et Kägo leiaks nii palju meelekindlust, et vabandada avalikult kõigis neis meediakanaleis, kus ta mu kohta halba rääkis," soovib 75aastane Sissas. Võikamaks kui seda, et teda on seaks sõimatud, peab Sissas vanaks kommunistiks nimetamist. "Ma pole kunagi kommunist olnud, isegi pioneer mitte!"
Sissase arvates võinuks Kägo, kui ta tõesti arvas uskuvat, et ta on tema isa, DNA-testi enne ära oodata, kui igasuguseid süüdistusi tema vastu lajatama hakkas. "Aga ärgu ta kõige selle juures siiski oma ema süüdistagu, ta pidanuks ise korrektsemalt käituma, ema on talle ikkagi elu andnud," paneb Sissas mehele südamele.
Rainer Kägo teatas oma esindaja kaudu Maalehele, et praegu ta olukorda ei kommenteeri, kuna pole kohtust veel kirjalikku vastust, ekspertiisiakti kätte saanud.
