Aasta muld 2017 on valitud


Aasta muld 2017 on valitud
Leedermuld

Eesti Maaülikoolis toimunud mullapäeval kuulutati 2017. aasta mullaks männimetsade värvikas leedemuld.

„Leedemuld on tugevasti happeline toitainevaesel liival tekkinud männimetsa muld, millel viljakust kandev huumushorisont puudub või on väga õhuke,“ rääkis Eesti Maaülikooli professor Alar Astover.

Pinnalt sügavuse suunas vaadates järgneb leedemullal metsakõdu kihile tuhkhalli värvitooniga väljauhtehorisont, mille all paikneb veega alla kandunud tumedatest huumusainetest ja rauaühendite muundumisest värvunud kiht. Astoveri hinnangul teeb see leedemullast ühe Eesti ilusaima mulla, ent värvide vahelduse ilu ei kajastu paraku viljakuses – leedemuld on üks meie väikseima viljakuse ja väga piiratud kasutussobivusega muldasid. Liivase koostise tõttu on leedemuld põuakartlik ja kaitseb põhjavett vähe. Leedemullal kasvavad samas tootlikud männikud, mis on muuhulgas ka hinnatud marja- ja seenemetsadena, samuti on see muld kõige levinum kalmistumuld, kuna on hõlpsasti kaevatav. Astoveri sõnul moodustavad leedemullad umbes 6% kogu Eesti muldkattest ja üle 14% metsamuldadest, enim leidub neid Kagu-Eestis.

Eesti Mullateaduse Seltsi ja Eesti Maaülikooli koostöös läbi viidava aasta mulla valimise eesmärk on laiemale avalikkusele teadvustada, et mullad pole kõik ühetaolised ja nende mitmekesisus seisneb väljanägemise, omaduste ja kasutussobivuse erinevustes. Aasta mulda on valitud alates 2014. aastast.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare