“Nutsime jah nii mis lörin, piltidel oleme nüüd kõik nii kurvad, et täitsa tobe kohe,” kirjeldab Prandi külavanem Õnne Põllumets küla lähiajaloo tähtsündmust.

Õnneks pidas delegatsiooniga kaasas olnud Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg paremini vastu ja hakkas kohe külarahvale helistama ja rõõmusõnumit levitama.

Kõljalal olid maapäeval oma rahvale lilledki kaasas. Oleks nad võitnud või mitte — tema jaoks on oma valla Prandi olnud ikka kõigist parem!

Rahvas jooksis kohe kokku

Kui võiduteade külarahvani jõudis, läks sigin-sagin lahti ja võidukalt saabuvat külavanemat tervitas pühapäeval oma 40 inimest. Lisaks kihutas Türilt kohale ansambel Suisapäisa.

“Muidugi olin ma seal kohal,” ütleb külarahva nooremat põlvkonda esindav Janeli Metsapool. “Ma olen iga kord kohal, kui külas midagi toimub!”

Aasta küla tiitel on pärast tehtud tööd ja nähtud vaeva tema sõnul suur tunnustus kogu külale, kuigi vaeva nähti mitte tunnustuse, vaid ikka selle nimel, et oma kodu ilusamaks teha ja külaliikumisele hoogu anda.

Metsapooli sõnul on iseäranis hämmastav, kuidas külavanem on saanud ühe mütsi alla tegutsema noored ja vanad.

“Meil toimib asi nii — noorte tööjõud ja vanade tarkus,” muigab ta.

Prandi küla puhul on kõige hämmastavam kiirus, millega edu on tulnud — tegelikult alustati sihipärase ühistegevusega alles viie aasta eest, aga selle ajaga on investeeritud vanas rahas üle viie miljoni krooni.

Montenegrolase imestus

Isegi Prandit külastavad välismaalased vaatavad samuti, silmad suured.

Kodukandi liikumise viimatise ringkäiguga uhiuues külamajas käinud Montenegro esindaja vaidles viis minutit tõlgiga, sest ei uskunud, et nii suur projektikirjutamine on teoks saanud ilma igasuguse tasuta.

“Aga on,” kinnitab Õnne Põllumets.

Lisaks: kui külamaja ürituste jaoks välja renditakse (sellega saadakse tasa tegutsemiskulud), siis käib külarahvas hiljem oma vabast ajast ja tahtest maja koristamas.

Laudlinu peseb Õnne Põllumets nurisemata enda juures ning muud arvestades on see veel pisku — kohe-kohe läheb külavanema maja juba kolmandat korda panti, et tagada pangalaenu.

Tahtmist peab olema

“PRIA ju niisama raha ei anna,” selgitab Põllumets. “Meie küla MTÜ võtab pangalt laenu, minu maja läheb tagatiseks, ning kui tööd on tehtud, saame PRIA-lt raha tagasi. Lisaks jäävad meie kanda pangaintressid, mida pole sugugi vähe.”

Aasta küla tiitli saamise juures olnud Janno Koplimets on ise mõelnud ja imestanud, kui kiirelt on küla viimastel aastatel arenenud.

“Kindlasti on vaja motiveeritud inimesi, kes on nõus kätt külge panema, ja suurepäraste liidriomadustega inimest nagu Õnne,” toob ta välja.

Küla tugevus on Koplimets hinnangul see, et kõik asjad otsustatakse avalikult ja demokraatlikult ning inimeste suhted on ühistegevusega tihedaks läinud.

“Juba see ise kannab tegevust edasi,” nendib ta.

Kõige suuremaks saavutuseks (kui rahas mõõta) peavad Prandi külaelanikud ümarpalkidest külamaja rajamist, mis on kerkinud kahes etapis ja viimase poolteise aastaga. Kuuldavasti jäigi eelmisel kandideerimisel aasta küla tiitli saamine oma maja puudumise taha.

Kuid külaelu areng pole ainult ühes majas — üle maakonna on kuulsad Prandi jaanituled, mis viimastel suvedel on kogunud sadu pidulisi.

Küla alustas suviste tantsuõhtute korraldamist kohe, kui tantsimiseks küllalt ruumi rohust ja võsast vabaks saadi.

Pisarad põselt ja edasi

Üha enam satub külaplatsile ka sellist rahvast, kes on niisama läbisõidul või otsib parajat kohta kokkutulekuks.

Tänavu avastasid Prandi enda jaoks veebruaris ja märtsis sündinud laste vanemad, kes koos maimukestega suvel seal üle-eestilise kokkutuleku maha pidasid.

“Plaanime teha raamatu, kuhu päästa vanemate elanike mälestused ja lisada pilte, et ajalugu koos inimestega kaduma ei läheks,” annab Janno Koplimaa teada.

Plaane on veelgi — kui oled kord juba enam kui 4000 küla seast parimaks valitud, siis toppama jäämist ei ole.

Kui rõõmupisarad pühitud, läheb elu Prandi külas veel suurema hooga edasi.

Prandi

- Asub Koigi vallas, Järva maakonnas, Prandi allikajärve ümbruses.
- Külas elab 48 inimest. Külaseltsi eestvõttel on viimaste aastatega puhastatud järve ümbrus, rajatud loodusrada ja tantsuplats koos kõlakojaga, grillikoda ning külamaja.
- 18 perest on kogutud materjale külaraamatu tarvis, mis on plaanis lähiajal trükki anda.