Äbarike linnupoegade saatus – kõik polegi nii lootusetu, kui algul näib



Rasvatihane poegadega
Rasvatihane poegadegaFoto: Shutterstock

Kõik linnupojad ei kooru samaaegselt ning seega on pesades koos erivanuselisi poegi.

Niinimetatud asünkroonne koorumine on tingitud munade hauduma hakkamisest kohe peale munemist. Kui näiteks röövlindude pojad kooruvad paaripäevaste vahedega, siis väikesed värvulised alustavad haudumisega kurna täitudes ja kõik pojad kooruvad reeglina 24 tunni jooksul. Siiski, arvestades värvuliste kiiret arengut, võib ööpäev hilisem koorumine edasist oluliselt mõjutada – teistest hiljem koorunud pojad on väiksemad ja sageli ei õnnestu neil lennuvõimeliseks sirguda, kirjutab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi aasta linnu kodulehel.

Asünkroonse koorumise esinemine värvuliste hulgas paneb küsima, miks selline nähtus üldse esineb ja kas sellest ka kasu on? Välja on pakutud n-ö maitsva poja hüpotees, mille kohaselt ohverdatakse väikseim poeg parasiitidele ja haigustekitajatele, et teised pojad saaksid ohverdatud poja arvelt jõudsamalt kasvada. See pole siiski kogu tõde, sest emaslinnud võivad panustada viimastena munetud munadesse ressursse, mis kiirendavad sealt kooruvate poegade kasvu ning veidi hilisem koorumine ei pruugi olla veel põhjuseks hädakella lüüa.

Seotud lood:

Tartu ülikooli linnuökoloogid uurisid asünkroonsete rasvatihaste poegade saatust ning püüdsid heita valgust küsimustele, kui kahjulik hilisem koorumine on ning kas hilinejatel võib siiski lootust olla. Seni eeldati, et hiljem koorunud pojad võivad halvema stardipositsiooni ja näiteks toidumangumisel suurematele poegadele allajäämise tõttu vireleda. Vaatluse alla võeti poegade kasvukiirus, sest kui asünkroonne koorumine peaks olema kasulik, võis oletada hilisema koorumise kompenseerimist just hiljem koorunud poegade kasvuspurdiga.

Vastuste saamiseks tekitati rasvatihase pesades eksperimentaalselt koorumise asünkroonsus, mille tulemusena oli võimalik jälgida eri vanuses poegade kasvu. Vastkoorunud rasvatihaste kehamass ei sõltunud koorumise järjekorrast, kuid erinevusi täheldati tõepoolest poegade kasvukiiruses – sünkroonsete ja kahepäevase hilinemisega koorunud poegade kasv oli oluliselt kiirem võrreldes ühepäevase hilinemisega koorunud poegadega. Kahepäevase hilinemisega koorunud pojad saavutasid maksimaalse kasvukiiruse aga sünkroonsete õvedega samaaegselt 5.-6. päeval, ühepäevase ajalise nihkega koorunud pojad veidi hiljem. Sellised tulemused küll ei välista varem koorunud poegadel konkurentsieelist, kuid näitavad hilisema koorumise võimalikku kompenseerimist kiirema kasvuga. Seejuures sõltub kasvukiirus algsest mahajäämusest – hiljem koorunud pojad kasvavad kiiremini.

Asünkroonne koorumine võib heitlikes keskkonnatingimustes osutuda evolutsiooniliselt kasulikuks strateegiaks, mis võimaldab toidurohkel aastal hilisematel poegadel teistele järgi kasvada ning toiduvaesel ajal nõrgemaid järglasi n-ö ohverdades teiste võimalusi suurendada. Siiski ei ole koorumisega mõtet lõputult kaua viivitada, sest vähemalt käesolevas uuringus ei elanud ükski kolmepäevase hilinemisega koorunud poeg viienda elupäevani.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare