“Seega hiljutine suur mõõn abiellumises on möödas,” tõdeb teos. Siiski jääb see näitaja veel kaugele tippaastatest 2006 ja 2007, kui sõlmiti vastavalt 6954 ja 7022 abielu.

Suureneb ka vaimulike osa abielude registreerimisel. Tartu linnas ja maakonnas on üldise taseme püsimise taustal kasvanud kirikus sõlmitud abielude arv 136-lt 159-le. “Ja paistab, et see arv suureneb,” lausus Tartu maavalitsuse rahvastikuregistri peaspetsialist Tiiu Eintalu.

Tartu Pauluse koguduse abiõpetaja Kristjan Luhamets kinnitas, et tõesti soovivad inimesed üha rohkem end lisaks laulatamisele ka kirikus ametlikult registreerida. “Noored inimesed on avastanud võimaluse, et perekonnaseisudokumendile saab allkirja panna laulatustalituse käigus,” ütles ta.

Paraku kasvab ka lahutuste arv: neid oli mullu 3099 ehk 4% rohkem kui aasta varem. Kõige rohkem lahutati kuni nelja aasta pikkuseid abielusid, järgnesid vähemalt 20 aastat ning 5–9 aastat kestnud abielud. Nelja-aastaste abielude suurt purunemissagedust mõjutab samas asjaolu, et 2007. aastal neid ka sõlmiti väga palju.

Kõige vähem lahutati 15–19 aasta (10%) ja 10–14 (12%) aasta pikkuseid abielusid. Viimasel kolmel aastal olnud lahutatud abielu mediaankestus üheksa aastat.

Kasvab ka lahutajate arv, kellel on ühiseid alaealisi lapsi (veidi üle poole lahutanud paaridest).

Emotsioon tagaplaanil

Tallinna Raseduskriisikeskuse juhataja Küllike Lillestik nendib, et kogu läänemaailmas lahutatakse umbes pooled esmaabieludest. Tõenäoliselt kehtib sama näitaja ka vabaabielude kohta.

Kokku jäänud pooltest omakorda veerand püsib abielus ainult sotsiaalmajanduslikel, usulistel ja muudel seda sorti põhjustel. Seega on ainult väike osa abieludest “ehtsad”.

“Kõige raskem on see aeg, mil perre on sündinud väikesed lapsed. Siis purunevad illusioonid, välja löövad vähene suhtlemisoskus ja erinevad ootused,” räägib Lillestik. “Näiteks on üsna tavaline, et sünnitusjärgse depressiooniga naine ei oska õigel ajal öelda, et on üleväsinud või ei saa beebiga hakkama.”

Perede lagunemise ohtu suurendab seegi, et elu kiire muutumise tõttu ei ole noortel eriti midagi üle võtta oma vanemate põlvkonna kogemusest, sest toonased käitumismustrid praegusesse maailma enam ei sobi.

Kui aga vanemad püüavad oma mustreid noorele perele peale suruda, võib see perekonna hoopis lõhkuda.

“Teine halb variant on see, kui vanematega üldse ei suhelda,” ütles Lillestik.

Nõustaja tähelepaneku kohaselt saavad noored abiellujad üsna hästi hakkama materiaalse turvalisuse loomisega, kuid võivad kahe silma vahele jätta füüsilise ja emotsionaalse turvalisuse püsimise. Just seetõttu on kriisikeskus alustanud koolitustega noortele peredele, kellel on veel kõik hästi.

Ka viimaste aastate majandusraskused on peresuhteid mõjutanud. “Oletame, et ma olin varem edukas, kuid masuajal kaotasin oma ettevõtte või tegin läbi eraisiku pankroti,” selgitab Lillestik. “Üks viis nende raskustega toime tulla on kellessegi armuda, sest armumishormoonid aitavad masendusest välja. Aga kahjuks jääb pere siis unarusse.”

Samas usub nõustaja, et leidub ka neid peresid, keda raskused on liitnud.

Lapsed väljaspool abielu

Sündide arv tervikuna väheneb: mullu sündis 14 679 last ehk 1146 last vähem kui aasta varem. Summaarne sündimuskordaja, mis näitab keskmist sünnitatud laste arvu naise kohta, langes tunamulluselt 1,64-lt 1,52ni. Rahvastiku taastootmiseks peaks see olema vähemalt 2,10.

Langeb ka eestlaste osatähtsus sündinute hulgas (mullu oli see 73,6% ehk 1,4% võrra väiksem kui tunamullu).

Ema keskmine vanus lapse sünnil oli 29,54, esmasünnitaja keskmine vanus 26,39 aastat. Mõlemad näitajad on alates 1990. aastate algusest pidevalt tõusnud.

Positiivse arenguna jätkus 2011. aastal abortide vähenemine, neid registreeriti kokku 8654.

Abielust sündinud laste osatähtsus sündinute hulgas vähenes 2011. aastal 40,3%ni, eestlaste hulgas aga koguni 33,6%ni (võrdluseks: 1990. aastal sündis abielust ligikaudu 70% lapsi).

Esimestest lastest sündis abielus emadele vaid 30%, teisena sündinud lastest 44% ja kolmandana sündinud lastest 53%.

Mida võib tõsiasi, et enamik lapsi sünnib väljaspool abielu, tuua kaasa nende endi tulevases perekäitumises?

“Ei tea,” vastab Lillestik. “Ega omaaegsetest sundperedest pärit lastel, kelle vanemad ei julgenud ühiskondliku arvamuse tõttu lahutada ja kogu aeg omavahel kaklesid, ka kerge ole. Ma julgen siiski unistada, et noores põlvkonnas on rohkem neid, kes julgevad kuhugi pöörduda ja õppida, kuidas lähisuhet üles ehitatakse. Ühiskond peaks suhteõpetusele rohkem tähelepanu pöörama.”



PAARIHEITMINE 2011

Abiellujatel juba lapsed

- Keskmine mees on abielludes 30,8 ja naine 28,2 aastat vana.

- Üle veerandi mullu abiellunuist on juba varem abielus olnud.

- Ligikaudu 30% abiellunutest olid juba soetanud ühiseid lapsi. “Alates 1994. aastast on naise keskmine vanus esimese abielu sõlmimisel olnud kõrgem kui ema keskmine vanus esimese lapse sünnil, sest paljud naised sünnitavad enne lapse ja alles seejärel abielluvad,” nendib aastaraamat. “2011. aastal oli kahe näitaja vahe 1,8 aastat.”

Allikas: statistikaameti aastaraamat