Abja mulgid ei taha Halliste nime
Veel eelmise aasta sügisel paistis, et president Toomas Hendrik Ilvese koduvald Abja paneb eeskujuks tervele riigile naabruses asuva Halliste vallaga leivad ühte kappi.
Ehkki suure ja rikka Mulgi valla loomisest oldi veel kaugel, pidi kahe Lõuna-Mulgimaa valla liitumisest saama esimene samm sellel teel.
Täna õhtul tõmbab Abja vallavalitsus suure hurraaga alanud asjale vee peale. Volikogule esitatakse ettepanek läbirääkimised külmutada.
Tüli tuleb majja
Eelmisel kevadel esitas Abja vallavolikogu ühinemisettepaneku kahele naabrile: Mõisaküla linnale ja Halliste vallale.
Eesti väikseimale linnale Mõisakülale ei meeldinud asi algusest peale. Linnakese volikogu oli kategooriliselt ühinemise vastu.
Sügisel moodustasid ülejäänud kaks Lõuna-Mulgimaa omavalitsust Abja ja Halliste ühinemiskomisjoni.
Liisuheitmise järel sai selle esimeheks Halliste vallavanem Andres Rõigas (IRL), aseesimeheks tema kolleeg Abjast Peeter Rahnel (Keskerakond).
Komisjonid töötasid, valmis sai ühinemislepingu projekt. Ohutuled hakkasid põlema novembri lõpus.
Veidi enne jõule läkitas ühinemiskomisjoni konsultant Lembit Kruuse siseministeeriumi mureliku kirja.
"Oleme jõudnud olukorda, kus uue omavalitsuse nime määramisel on tekkinud konfliktsituatsioon," kirjutas Kruuse toona.
Kirjast selgub, et ühe omavalitsuse ametnikud eiravad ühiskomisjoni kokkulepet panna ühinemise käigus tekkiva omavalitsuse nimeks Halliste vald keskusega Abja-Paluoja linn, vaid soovivad tekkiva omavalitsuse nimeks Abja vald keskusega Abja-Paluoja linn.
Kruuse päris: "Kas on olemas kindel ja kohustuslik reegel nime määramiseks või võib kasutada mõnd muud demokraatlikku moodust nagu rahvaküsitlus või liisuheit-
mine?"
Ametnikuks, kes ühinemiskomisjonis väidetavalt kokkulepitud nime eirab, on Abja vallavanem Peeter Rahnel. "Abja nimi oli, on ja jääb," raiub põlismulkide omavalitsusjuht. "Halliste nimi oleks sama mis nööbile mantel külge õmmelda ja siis mantlit nööbiks hakata nimetama."
Abja vallas elab 2600 inimest, Hallistes 1700. Abja kaks korda Halliste omast suurem eelarve räägib enda eest, kus jõukam rahvas elab.
Abja või Halliste?
Rahnel omakorda läkitas siseministeeriumisse Abja mulkide argumendid, miks uue omavalitsuse nimeks peaks saama Abja, mitte aga Halliste.
"Valla nimi Abja on kolmel sajandil tähistanud omavalitsuslikku maa-ala, kus on edukalt arendatud põllumajandust, haridust ja rakendatud kohtupidamist," kirjutas Rahnel. "Omavalitsus, mis kannab Abja valla nime, on kogu oma ajaloo vältel tugevnenud ja laienenud."
Rahnel märkis ka, et Abja nime kannavad paljud kogu piirkonda teenindavad asutused, ettevõtted, seltsid ja MTÜd, nagu Abja Tarbijate Ühistu, SA Abja Haigla, Abja gümnaasium, Viljandimaa päästeteenistuse Abja tugikomando, Abja apteek, Swedbanki Abja filiaal jne.
Abja vallavanema sõnul kattub praeguse Halliste valla territoorium arvestatava osaga Paistu kirikukihelkonna territooriumist, teine muistne kihelkond - Saarde - ulatus aga kunagi lausa Karksini. Pealegi asub Halliste-nimeline küla hoopis Kõpu vallas.
Rahneli sõnul moodustati Halliste külanõukogu 1945. aastal Abja valla koosseisus keskusega Risti alevik.
Vähe sellest, Abja vallavanema sõnul otsustas ühinemiskomisjon Halliste nime kasuks juhtumisi just sellel istungil, kus Rahnel ei osalenud.
Tüli lahvatas paar nädalat tagasi, kui Tallinna härrad teatasid vastuvaidlemist mitte kannataval moel, et uue omavalitsuse nimeks saab Halliste.
Tallinn käsib
"Eelistama peaks Halliste nime, mis on sisuliselt kihelkonna nimi tema ajaloolises-geograafilises ulatuses," kirjutas 7. jaanuaril siseministeeriumi kohanimenõukogu esimees Väino Tõemets. Ehkki kohanime määramise põhimõtetega ei ole Tõemetsa sõnul vastuolus ka Abja nimi, viitab ta sellele, et Halliste nimi on teadaolevalt kasutuses juba XIII sajandist, seega on see muistne nimi, mille kasutusel hoidmist tuleb kindlasti säilitada.
Tõemetsa seisukoht pahandas aga Abja vallavanemat Rahnelit. "Jääb mulje, nagu toimuks Eesti Vabariigis kihelkondade taastamise aktsioon," leiab ta.
Abja vallavanema sõnul on kihelkond muutunud ajaloolis-kultuuriliseks mõisteks. "Kihelkonnad on pigem rahvusromantilised moodustised."
Halliste vallavanemale Andres Rõigasele Halliste nimi mõistagi meeldib.
"Ega meie ise ei pane," tõdeb Rõigas. "Meile pannakse, ma olen nii aru saanud."
Pigem juba kohe suur Mulgi vald
Kuigi kahe valla ühinemise komisjon on arutanud mitmeid võimalikke nimesid, Mulgi nime Rõigas ühinenud Abja ja Halliste vallale siiski võtta ei söanda. Mulgimaal on praegu ikkagi üksteist omavalitsust.
Vihased Abja mulgid koguvad nüüd Abja nime säilimise kaitseks allkirju.
Halliste vallavanem Andres Rõigas on äraootaval seisukohal. "Plaani B mul tagataskus ei ole," tunnistab ta. Kas kaks valda ühinevad, selgub tema sõnul kahe nädala pärast.
Viljandimaa omavalitsusliidu juhina teab Rõigas hästi, et kui Abja ja Halliste valla ühinemisest asja ei saa, ei juhtu Viljandimaal enne sügisesi valimisi midagi.
"Mina isiklikult ei taha rahvaga mängida," ütleb kolmanda Lõuna-Mulgimaa omavalitsuse Mõisaküla isamaalasest linnapea Ervin Tamberg. "See ärritab inimesi kõvasti." Ta viitab sellele, et volikogu on ühinemisele kategooriliselt vastu.
Tambergi arvates oleks mõttekas kohe kas suur Mulgi vald teha või siis terve maakond vallaks ümber nimetada. Seni jätkab Eesti väikseim linn Tambergi taktikepi all jonnakalt omapäi.