“Korrastasime heinamaid ja riisusime kokku mereranda uhtunud sodi, mis ei kõlba loomasöödaks ja mida pole võimalik kusagil utiliseerida,“ kirjeldas ta, lisades, et tossu tuli võibolla sellepärast, et materjalid olid märjad.

Selliseid põletamisi on tema sõnul ka varasematel aastatel tehtud. “Iga kord informeerime päästeametit, merevalvekeskust, kohalikku piirivalvekordonit ja ka oma saare rahvast,“ selgitas Lember.

Saarevahi arvates tuleb lähipäevil veel põletada, sest meri on randa palju saasta kandnud. “Kui sa tahad, et loodushoiu maad oleks korras, tuleb see sodi kokku koguda ja ära põletada. Mis sa temaga ikka teed – maa sisse ei kaeva, õhku ta ei haihtu, loom seda ei söö ja inimene ka ei tarbi,“ sõnas Lember.

Rädi hulgas mainis ta ära nii roogu, muda kui muud sodi, mis mujale ei kõlba.
“Igal juhul on meeldiv tõdeda, et me pole saarel üksi – et kaaskodanikud Saaremaal midagi kahtlast märgates on sellest teatanud,“ nentis Lember, tunnistades, et väikesaarelt tulev rohke toss ei ole igapäevane asi.