Tööd võinuks veelgi teha, kui see va pensileminek poleks kõike lörri ajanud. “Üks mees küsis mu käest lausa, et kas ma kavatsen surmani tööl käia! Ja nii nad mu koju saatsidki!”

Siiamaani on see Valli meelest ebaõiglane – panna täies elujõus inimene nelja seina vahtima!

Samas, kui pensileminek jõudis kätte oodatust varem, siis palju muud on jällegi tulnud tavapärasest hiljem. Näiteks on Valli suguvõsas naised abiellunud hiljem ja ka lapsi saanud hiljem, kui varem tavaks oli. Valli sündides oli tema ema 39. Ning ta ise leidis mehe, kellega leivad ühte kappi panna, alles kolmekümneselt. Praegusel ajal on see isegi nagu norm.

Ka pikad jalgsimatkad avastas Valli enda jaoks tavapärasest hiljem.

“Koola poolsaar, Kamtšatka ja Baikali ümbrus ning kõrbematkad, sinna ma läksin täitsa julgelt,” seletab Valli. “Olin siis ju noor, neljakümnene, ei kartnud midagi. Matkakaaslased olid muidugi veel poole nooremad.”

Esialgu jäigi see suhe paika, et kuhu Valli ka ei läinud, ikka olid teised temast poole nooremad. “Kas sa oma vanusele ikka mõtled ka?” uuris murelik minia, kui pere avastas, et Valli plaanib kaasa lüüa bussireisil Türki ja seal omakorda rattamatkast osa võtta.