"Üks suur haab on seal ja viie-kuueharuline paju. Mida need pull ja lehm puude all tegid, ei tea. Võib-olla kudrutasid."

Puudel Voitk äikesekahjustusi ei märganud. "Ega ma väga ei uurinud ka. Nagunii on see paju väga krobelise koorega, võib-olla polekski midagi näha olnud."

Tekkinud kahju jääb peremehe kanda, sest loomad polnud loodusjõudude vastu kindlustatud ning ka mingit toetusmehhanismi kahju korvamiseks olemas ei ole. "Oleks hunt nad maha murdnud, siis maksaks riik kahju kinni. Aga äike on teine asi," selgitas Margus Voitk ning lisas, et ega looduse vastu ei saa.

"Tõenäosus, et selline asi juhtub, on sama suur ilmselt kui lotovõit, aga näed - minuga juhtus."

Hukkunud sugupull oli pärit oma karja kasvandike hulgast, mitte ostetud. Seega pole rahaline kahju nii väga suur, kuigi suur ikkagi. Voitkil tuleb uue pulli soetamisele mõelda, sest oma karjast enam ühtki võtta pole.

Selles karjas, keda äike tabas, oli koos hukkunutega 30 herefordi tõugu veist. Nüüd sööb Kaasiku talu karjamaadel rohtu kokku 113 lihaveist.

Hukkunud veiste korjused rändasid loomsete jäätmete töötlemise tehasesse.

Kadunud esiratas

Nädalavahetuse äike tegi veidraid tegusid ka Võrumaal Navi külas. Riigikogu maaelukomisjoni esimehe Ivari Padari õuel seisnud vana jalgratas kaotas pikse tõttu esiratta.

"Pikne lõiõ puuhtõ ja veie jalgtsõõril edimedse tsõõri minemä!" kirjeldas Padar võru keeles suure pärna all seisnud jalgratta vigastusi.

Padari arvates käitub äike viimastel aastatel aina julmemini, nii Eestis kui mujal Euroopas.

"Igatahes lähen ma praegu joonelt päästeametisse ja tellin majale äikesekaitseprojekti," ütles Ivari Padar ja soovitas seda teistelegi. Parem karta kui kahetseda.