Ajaloolise Postitee tunnusfiguuriks saav “Rändaja” kujutab tõttavat meest, kel seljas postipaun ja käes tugev rännukepp.

Kolme meetri kõrgune kuju koosneb metallplaatidest paksusega 3–5 mm, mis on tahkude kaupa vastavalt vormile kokku keevitatud. Skulptuuri autor on kunstnik Mati Karmin.

Metalli on Eestis vähe kasutatud

“Metall on tänuväärne asi, teda on Eestis aga siiani vähe kasutatud,” põhjendab Karmin, miks ta jäi kuju kavandades pidama musta metalli juurde.

Kunstnik tunnistab, et pole varem sellist tahkudest kokku sobitatavat skulptuuri oma enam kui veerandsaja aastases loomeajas veel teinud. Samas oli katsetada igati põnev. “Risk oli, et tahkudest kokku panduna võib ta jääda kiretu ja karm, kuid kartsin asjata,” on kunstnik rahulolev.

Karmin loodab, et sarnaselt enam kui 30 suurema kujuga-skulptuuriga, mis ta läbi aegade on loonud, hakkab seegi rahvale meeldima. “Maailm on pragmaatiline, aga skulptuur on selline, mis ka lapsele mällu sööbib, on esteetilise kasvatuse vahendiks,” arutleb kunstnik, kes on loonud ka sea kuju Tartu turuhoone juurde või siis purskkaevu “Suudlevad tudengid” Tartu raekoja esisele.

Ukraina masstoodangut ei taastata

Idee rajada Postitee piirkonda seda iseloomustav ning sellega seonduv kuju sai algtõuke asjaolust, et 1950ndatel ehtisid ristmikke ja teeääri paljudes kohtades üle Eesti betoonkujud. Need kujutasid hirvi, karusid, pio­neere jne.

Postitee piirkonnaski asusid toona hirve ja pioneeri kujud. Need olid kohad, mis pildistamise kõrval pakkusid ka ainest rahvajuttudeks. Nostalgilised mälestused neist teekaunistustest on siiani paljude meeltes. Pealegi möödus tänavu 150 aastat Tartu–Võru postitee ning ka Varbuse postijaama avamisest, kus praegu tegutseb maanteemuuseum.

“Leidsime Postitee asjaliste ringis, et pole mõtet toona Ukrainas masstoodanguna valmistatud skulptuure üksüheselt taastada, vaid pigem luua juba üks täiesti uus, sümboolset tähendust ja kunstiväärtust kandev kuju, sama meelt olid ka ajaloolased,” selgitab MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork.

Kork on veendunud, et Postitee tunnusfiguur “Rändaja” tugevdab piirkonna atraktiivsust ja ka tuntust. Ka võiks sellest saada inspiratsiooniallikas suveniirimeistritele. “Ühtlasi on tegu Eesti esimese maanteele ja rändamisele pühendatud skulptuuriga.”

Taotluse “Rändaja” rahastamiseks LEADERi meetmest esitas Põlvamaa Partnerluskogule MTÜ Postitee, mis ühendab 15 liiget, peamiselt turismiettevõtjaid. Projekti kogumaksumus on 22 094 eurot, kümnendiku sellest tasuvad omaosalusena Postitee äärde jäävad omavalitsused ja maanteemuuseum.

“Rändaja” kuju avatakse 19. augustil Ihamarus ajaloolise Tartu–Võru postitee ja Põlva–Saverna tee ristmiku juures Põlvamaa ökofestivali raames.