Ajutisest võivaliku vähenemisest kauplustes hoopis olulisem on toidujulgeolek – Eestis pole laovarusid

 (31)
Lisatud maaeluministeeriumi kommentaar

Ajutisest võivaliku vähenemisest kauplustes hoopis olulisem on toidujulgeolek – Eestis pole laovarusid
Foto: Erakogu

Võrreldes paari kuu taguse ajaga, kui suuremates kauplustes võis valida kümne või enama võisordi vahel, võib praegune pilt, mis poelettidel avaneb, ehmatav tunduda. Kuid jutud sellest, et või on kohe-kohe lõplikult otsas, ei vasta tõele.

Jah, riiulites haigutavad augud, aga võid on ja saab isegi mitme sordi vahel valida, tõestas Maalehe tänahommikune poeskäik. Külastatud kaupluses oli müügil viis erinevat võisorti, tühjad olid riiulid nelja hinnasildi taga. Niisugune seis võib üsna tõenäoliselt olla tingitud sellest, et jutud juba saabunud ja lähiajal veelgi hullemaks muutuvast võikriisist koguvad hoogu – inimesed ostavad võid rohkem ja tagavaraks.

Tõsi, võipaki hind on kõrgem, kui aasta tagasi. Kasulik.ee ostukorvi andmetel maksis 200grammine Saaremaa võipakk 2016. aasta oktoobris Maxima, Selveri, Prisma, Rimi, Coopi ja Grossi toidukauplustes keskmiselt 1.34 eurot, nüüd aga tuleb sama toote eest välja käia keskmiselt 1.99 eurot.

„Eesti on avatud majandusega riik, ise oleme me seda tahtnud. Ja mingit n-ö Eesti võihinda ei ole olemas. Meilgi kehtivad maailmaturu hinnad, mis kord tõusevad ja siis jälle langevad. See on kõikides erinevates turusektorites nii,“ selgitab E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas.

Seotud lood:

Ühtlasi on ka tegemist iga-aastase ülemaailmse trendiga, mis kellelegi üllatusena tulla ei tohiks – oktoobris, novembris ja detsembris piimatoodang langeb ning nõudlus samal ajal kasvab.

„Tööstused hakkavad valmistuma jõuluhulluseks ja suurendavad tootmismahtusid. Šokolaadid ja kommid sisaldavad võid, Saksamaal on traditsioonilises jõulumenüüs näiteks stritsel, mis peaaegu et ainult võist koosnebki,“ räägib Murakas igale piimatootjale teada-tuntud tõsiasjadest.

Mingit n-ö Eesti võihinda ei ole olemas. Meilgi kehtivad maailmaturu hinnad, mis kord tõusevad ja siis jälle langevad.

Miskipärast on asja hetkel aga ajakirjanduses serveeritud niiviisi, nagu oleks tegemist mingi enneolematu nähtusega. Taolist seisu, nagu meie kaupluste võiriiulites, esineb Jaanus Muraka väitel aeg-ajalt mitmetes teisteski riikides: Rootsis, Norras, Jaapanis jm.

Ühe kaupluste võilettide suhtelise tühjenemise põhjusena nimetavad erinevad asjatundjad ka kaasaegset tõuaretust, kus pööratakse väga palju tähelepanu toodetava piima hulgale ja piima valgusisaldusele, mis on viinud selleni, et lehmad annavad küll aina enam valgurikast toodangut, kuid piima rasvasisaldus on varasemate aastakümnetega võrreldes tunduvalt väiksem – 4,5% asemel 4,0-3,7% või veelgi vähem.

Võikriis, kui seda üldse nii nimetada võib, algas maailmas juba paar aastat tagasi, mil teadlased tulid välja seisukohaga, et või on tervisele kasulikum kui margariin.

Võipaanikat pole, aga toidujulgeolek on habras

Seda, et tarbijad ostavad pigem kallimat kuid tervislikumat leivamääret, kinnitab ka Harjumaal Kuusalu vallas asuva väikese Leesi külapoe omanik Liisa Ojangu.

„Avasin poe viis aastat tagasi ja algusest peale on meie kandi rahvas ostnud võid rohkem kui margariini. Mingit erilist ostubuumi ma praegu ei näe. Ikka ostetakse võid hooajaliselt pisut enam siis, kui metsast juba kukeseeni tuleb või palju pirukaid küpsetatakse,“ selgitab Ojangu.

Kauplusse kaupa tellides pole tal siiani võiga probleeme olnud, kõik tellimused on täpselt täidetud.

Uuest aastast peaks mõnede kaupluste võiriiulitel haigutavad augud aga taas täidetud saama, sest piimatoodete tarbimine väheneb ning piima tootmine suureneb. Nii on see olnud juba aastaid.

Ülemaailmses võinappuses, nagu see praegu on, ei müü meile võid mitte keegi. Ja nii võibki pikemas perspektiivis juhtuda, et või saab ühel hetkel Eestist otsa.

„Jaanuaris-veebruaris inimesed eriti taksoga ei sõida ja restoranis ei käi, samasugune trend valitseb ka toidutarbimises. Jõulude ajal on nii palju söödud, et aasta algul aetakse vähemaga läbi ja püütakse dieeti pidada,“ viitab piimatööstuse juht taas ülemaailmsele suundumusele.

„Toidujulgeolek on meil aga vägagi habras. Sellele peaks senisest hoopis rohkem tähelepanu pöörama ja sellest rääkima palju enam kui e-valimistest või tasuta transpordist. Ka väga lühiajalised kriisid võivad toidutootmises suure kahju tekitada,“ on Murakas murelik.

Tema sõnul toimub võitootmine Eestis täna sisuliselt nii, et hommikul saabub piim laudast tööstusse, koorest tehakse kohe või ja see läheb kibekiiresti poodi müüki. Mingeid laovarusid meil pole.

Sellistest asjadest linnainimesed tavaliselt aru ei saa, poliitikud ja ametnikud aga peaksid mõistma ja vastavalt planeerima.

„Meil peaks olema jõudu ja mõistust arendada oma riiki mitmetahulisemalt, seda aga paraku üldse pole. Ülemaailmses võinappuses, nagu see praegu on, ei müü meile võid mitte keegi. Ja nii võibki pikemas perspektiivis juhtuda, et või saab ühel hetkel Eestist otsa,“ võtab Jaanus Murakas teema kokku ning viitab, et kui piimalehmade arv veel 10% võrra vähenema peaks, muutub meil olukord tõesti hulluks.

Täna avaldatud Maaeluministeeriumi koostatud põllumajandussektori ülevaate andmetel toodeti Eestis 2017. aasta esimesel poolaastal 395 000 tonni piima, mis on vaid 1% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kui piimalehmade arv oli viimastel aastatel langustrendis, siis selle aasta esimesel poolaastal see tasakaalustus. Statistikaameti andmetel oli Eestis 30. juuni seisuga 86 400 piimalehma.

MAAELUMINISTEERIUM: Võidefitsiit on tingitud tarbija eelistuste muutumisest
Viimastel kuudel rekordilisele tasemele kerkinud võihinnad ning nn võidefitsiidi on põhjustanud tugevalt suurenenud nõudlus piimarasva järele. Statistika põhjal pole kõrged hinnad aga siiani ajendanud piimatööstusi või tootmist suurendama.
Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kandi sõnul on nii tööstuslikud kui ka eratarbijad otsustanud asendada taimsed rasvad taas piimarasvaga. „Piimatoodete puhul on tegemist globaalse turuga, maailmaturu tõusud ja langused mõjutavad meie turul toimuvat väga otseselt,“ lisas Kand.

Maaeluministri Tarmo Tamme sõnul on oluline, et ajal, kui piimatoodete hinnad on kõrged nii kodumaal kui ka väljaspool, pööraksid Eesti piimatööstused tähelepanu ka siseturu klientidele. „Välisturud on väga muutlikud ning oleme juba näinud, kuidas headele aegadele võivad väga kiiresti järgneda pikad madalseisud, mille ajal on just koduturg see, mis piimasektorile sissetuleku tagab,“ rõhutas Tamm.

Võrreldes aastataguse perioodiga on Euroopa Liidus või tootjahind 87% kõrgem. Samuti on või hind alates käesoleva aasta kevadest väga kiiresti tõusnud teistel suurtel piimaturgudel, näiteks Okeaanias (sh Austraalia ja Uus-Meremaa) ja USA-s. Ka Eestis on või nii tööstustest väljamüügi- kui ka jaehinnad ajaloolisel rekordtasemel ja tõus jätkub.

Eesti piimatööstuste või tootmismahud on viimastel kuudel olnud varasemast pigem madalamad, mis viitab samuti sellele, et turul on kõrge nõudlus piima ja piimast tehtud toodete järele. Eesti võieksport on käesoleva aasta esimesel poolaastal olnud väärtuseliselt enam kui kolmandiku võrra suurem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, samas mahuliselt (st tonnides) on see ligikaudu viiendiku võrra langenud. „See tähendab, et võid müüakse välja oluliselt kallimana. Samas on ka muude toodete hinnad niivõrd kõrged, et või ekspordimahtu ei ole nõudlus kasvatanud,“ selgitas Taavi Kand.

Euroopa Liidu sekkumiskokkuostu ladudes võid ei ole, seega ei ole oodata, et sealtkaudu pakkumist suurendada oleks võimalik. Kuna piimatootmine nii Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas pole viimasel ajal eriti kasvanud ja kõrged on ka teiste piimatoodete hinnad peale või, pole suuremat hinnalangust lähiajal ette näha. Siiski põhineb või hinnatõus osaliselt ka emotsioonidel, seega võib see millalgi hindu veidi langetada.

Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare