Alajõe valimised olid seaduslikud
“Loomulikult ei ole valimistel nn surnud hingedega manipuleerimine aktsepteeritav,” ütles Heiki Sibul. Samas ei saa aga vabariigi valimiskomisjon tema sõnul Maalehega nõustuda selles, et Alajõe vallavolikogu valimised tuleks tühistada.
“Puudujääke kehtivates seadustes saab parandada ainult seadusandlikul teel,” märkis Sibul, lisades, et rahvastiku arvestus ei kuulu vabariigi valimiskomisjoni pädevusse.
“Sellest hoolimata oleme analüüsinud ka teisi sarnaseid juhtumeid ning kavatseme teha ettepaneku muuta seadusi nõnda, et probleem saaks lahendatud,” ütles Sibul.
Riigi peaprokuröri Norman Aasa sõnul on probleem väga tõsine, kui rahvastikuregistri kannetega hakatakse valimistulemuste mõjutamise eesmärgil teadlikult manipuleerima.
“Selline olukord ei ole kindlasti kooskõlas Eesti põhiseadusega,” tunnistas ta.
Aas juhtis tähelepanu sellele, et kui isik on saanud kellegi poolt hääletamise eest hüvitist, on karistusseadustiku järgi tegu hääle ostmisega.
“Sissekirjutus on niisugusel juhul lihtsalt ettevalmistav samm selleks,” tõdes Aas. Samas saab tema sõnul hääle ostmist tõendada üksnes siis, kui hääle ostja või müüja selle üles tunnistab.
“Praktikas seda kuigi sageli ei juhtu,” möönis peaprokurör.
Norman Aasa sõnul olid Alajõe valimised õiguskaitseorganite terase tähelepanu all nii valimiste ajal kui ka pärast seda. Alajõe valimiste seaduslikkusele hinnangu andmise jätab peaprokurör aga vabariigi valimiskomisjonile.
510 elanikuga Ida-Virumaa Alajõe valla valimisealiste elanike arv suurenes mõne kuuga 251 inimese võrra.
