Alajõe volikogu valivad surnud hinged
Kolleegiuminõunik Tšitšikov taipas, et enne kui registris olevad hinged iga kümne aasta tagant maha kantakse, kujutavad nad endast korralikku kapitali, mille pealt saab kena hüpoteegi. Keegi ei küsi ju, kas mahasahkerdatud talupojad üldse olemas on.
Ka Ida-Virumaal Alajõe vallas taibati juba ammu, kui kasulik on valimispäeval surnud hinged oma vankri ette rakendada.
Praegused Tšitšikovid
Praegused Tšitšikovid lähtuvad sellest, et Eesti Vabariigis tähendab omavalitsuses püsivalt elamine seda, kui inimese nimi on hiljemalt kuu aega enne valimispäeva rahvastikuregistris mõnele kohalikule aadressile kantud.
See, kas inimene ka tegelikult seal elab või kui mitu inimest ühte toapugerikku on sisse kirjutatud, pole üldse tähtis.
Eelmise aasta detsembris elas Alajõe vallas 510 inimest. Kuigi on ka üksikuid vallast lahkujaid, on nüüdseks elanike arv kasvanud 766ni. Eriti tormiline on olnud viimased kolm kuud. Selle aja jooksul on Alajõe valda sisse kirjutatud tervelt 237 inimest.
Tänavu lisandunud 251 inimesest on aga vaid mõni üksik Peipsi põhjarannikule ka tegelikult kolinud. Lõviosa on siia saabunud vaid paberil, mõnda majja kahe, mõnda nelja, mõnda kuue või seitsme kaupa.
Alajõe vallas on ka maju, kuhu on asunud tosinkond uustulnukat. Rekord on ühe Vasknarva maja käes, kuhu ühe ropsuga kirjutati sisse 28 inimest.
Kulub aega, enne kui Remnikus maja nr 12 üles leian. Aleksei Kaptunil tahab kotlet kurku kinni jääda, kui pärin, kuhu ta tillukeses majas oma uued kaaslased ära on paigutanud. Kalur pole kuulnudki, et tema elamisse on septembris kaheksa uut elanikku sisse kirjutatud.
“Me elame siin naisega kahekesi,” seletab Aleksei. “Rohkem ei mahu siia kedagi.”
Veidi järele mõelnud, leiab Jõhvi poksiklubi maikasärki kandev mees kummalisele uudisele seletuse: “Küllap hozjain kirjutas sisse.”
Armetu maja ei kuulugi neile. Nemad naisega elavad siin, kuni oma maja ükskord valmis saab.
Erinevalt Aleksei Kaptunist teavad paljud teised vallaelanikud vägagi hästi, et nad on viimasel ajal tõepoolest hulga inimesi enda juurde möllinud. Jevgeni Kartjožnikov, kaugetel meredel kala püüdnud mees, kes nüüd Alajõe külas pensionipõlve peab, registreeris oma majja kuus inimest. “Aga need olid kõik tuttavad,” seletab ta. “Mitte mingid kaltsakad.”
Teisel pool jõge elav ja metsandusest elatuv FIE Jüri Päll kirjutas oma elamisse kaheksa inimest. Nende seas on ka kolm kuud tagasi ootamatult vallavanema kohalt vabastatud Kohtla-Järve mees Vitali Borodin ja tema elukaaslane. Põhjus: selleks et valimistel kandideerida, liiati veel valimisliitu juhtida, peab inimene olema vallaelanike registris. Borodin juhib valimisliitu Rahva Valik.
Kartjožnikov ja Jüri Päll on mõlemad Borodini mehed. See aga tähendab, et Kartjožnikovi juurde sisse kirjutatud kuue hinge ja Pälli juurde möllitud kaheksa hinge hääled, kokku 14, lähevad valimispäeval Borodini valimisliidule Rahva Valik.
Kalakuninga mehed
Kartjožnikov registreeris enda juurde kuus inimest sisse, et “kaltsakad võimule ei pääseks”. Kaltsakad on tema sõnul kalakuningas Kärbergi meeste poolt eri majadesse möllitud Kohtla-Järve ja Kiviõli asotsiaalid.
Sel päeval kuulen ma Paul Kärbergi nime esimest korda. Aga ükskõik kellega ma hiljem Alajõe vallas kohtun, räägivad kõik temast kui peremehest, hozjain’ist. Peipsi kalakuningas on valla suurim tööandja.
Kalakuninga valimisliit kannab nime Kohalik Rahvas ning see koosneb suures osas kaluritest ja teistest kalakuningast sõltuvast inimestest. Teiste seas pürib Alajõe volikokku ka Paul Kärbergi lihane poeg Dimitri. Ehkki Alajõel ei tunne teda keegi, mölliti ka tema hiljuti siia sisse.
Tundmatuid on veel. Kolm nädalat tagasi, kui moonikuprad küpseks said, nähti Alajõe vahel narkomaane. “Järgmisel päeval vaatan – buss seisab vallamaja ees, samad näod astuvad vallamajast välja,” jutustab Kartjožnikov.
Kriminaal rebib võimule
Alajõe valla vaieldamatult kõige kuumem paik on 70 elanikuga Vasknarva küla. Viimaste kuudega on kaluriküla elanike arv kasvanud tervelt poole.
Kaheksa uut inimest asusid elama kloostri kõrval olevasse tillukesse poolmädanenud majja. Seegi kuulub Paul Kärbergile. Külarahvas teab, et seal ei ole ammu keegi elanud. Metsistunud aias asuva maja nr 22 ukse ees ripub suur must tabalukk.
Kalur Anatoli Raibuškin kirjutas oma majja aadressil Vasknarva 42 sisse 12 uut elanikku. Oma teises, üle külatänava asuvas majas aadressil Vasknarva 77 leidis kalur püsiva elupaiga veel viiele hingele.
Ka Anatoli Raibuškini tööandja on Paul Kärberg. Seega lähevad 25 hinge hääled valimispäeval Kohalikule Rahvale.
Kuid Vasknarva küla südames asuva maja nr 13 kõrval on eelnev vaid lapsemäng. Ühel augustipäeval võttis tädi Maša oma katuse alla tervelt 28 inimest.
“Kriminal rvjotsa na vlast. Eesti keeles: kriminaal rebib võimule,” meenutab külavanem Tatjana Rossadkina kalakunings Paul Kärbergi sõnu. “Loomulikult ei nimetanud ta nime.”
Vasknarvas teavad kõik, kellest on jutt. “Sellel majal on natuke halb taust,” seletab vallavanem Andrus Rahe. “Omanik on kohalik autoriteedi taoline inimene.”
“Pärast seda, kui härra S (legendaarne allilmategelane Vassili Satšuk – toim) meie külla saabus, on siin vaikne ja rahulik,” on külavanem kõigele vaatamata õnnelik. “Varem juhtus igasuguseid asju. Lausa hirmus oli,” mäletab naine.
Vallavanem on enamikuga neist 28 inimesest, kes tädi Maša juurde sisse kirjutati, isiklikult vestelnud. “Kas see on teie allkiri?” päris vallavanem igaühelt. “Kas teate, kus te nüüd elate?”
Vallavanema sõnul suutsid kõik neile küsimustele vastata.
“Mingit kahtlust ei tekkinud, nagu oleks nad paadi alt toodud,” kummutab vallavanem Rahe leviva kuulujutu, justkui oleks tegu asotsiaalidega.
Vallavanema sõnul ei varjanudki uustulnukad, et neil on valimishuvi. “Ütleme nii – mure valla pärast.” Pole mingit kahtlust, et kõik need 28 hinge annavad valimispäeval oma hääle Borodini valimisliidule.
Vasknarva külavanem Tatjana Rossadkina pole ühtegi uut külaelanikku oma silmaga näinud. Ega loodagi. Enne valimisi on ikka nii olnud.
Vald jäeti üksi
Aivar Rahest sai Alajõe vallavanem tänavu 3. juulil. Eelmisel päeval oli volikogu tema eelkäija Vitali Borodini väidetavalt finantsdistsipliini räigete rikkumiste tõttu ametist vabastanud.
“Supp juba kees,” iseloomustab varem Jõhvis Silberauto esinduses Mersude remonditöökoda juhtinud mees pilti, mida ta muidu nii vaikses vallamajas nägi.
Võõrast rahvast vooris uksest sisse ja välja. Tuldi autode ja bussidega. Kord toodi lausa 20 inimest. Ühel mehel polnud oma isiku tõestamiseks muud dokumenti esitada kui vanglast vabanemise tõend.
“Ma sain aru, et asi hakkab käest ära minema,” tunnistab vallavanem. “Algul puiklesime vastu.”
Vallavalitsus pöördus maavalitsuse ja siseministeeriumi poole. “Meile ei osutatud mitte mingit abi,” tunnistab Rahe. “Kirjuta sisse kas või sada tükki, piirangut ei ole. Kuna midagi teha ei saanud, tõstsime käed üles.”
See algas juba ammu
Seitse aastat tagasi oli Alajõe rahval vaid üks valimisnimekiri – Kohalik Rahvas. “Siis oli kõik veel aus,” jutustab Natalja Varkki. “Kes rohkem hääli sai, see ka volikogusse pääses.”
Varkki on tillukese valla karismaatilisemaid liidreid. Viimase kümne aasta jooksul on too habras naine tervelt neljal korral vallavanemana ametis olnud.
Viimastel kohalikel valimistel tegi Natalja Varkki valla absoluutse rekordi, saades rahvalt 71 häält. Aga just siis algaski “uus, surnud hingede aeg”.
Esimesena alustas võõrastega Andrei Andrejev, väidab Varkki, Reformierakond tahtis volikogus suuremat esindatust saada. “Andrejev registreeris poolsada inimest, neist oma majja 30,” väidab staažikas vallavanem.
Niipea kui Kohalik Rahvas sellest teada sai, hakkasid ka nemad võõraid sisse registreerima. Kokku kirjutati 2005. aasta valimiste eel Alajõe valda sisse veidi alla paarisaja inimese.
“Kärberg kirjutas majja nr 22 sisse kaheksateist inimest,” meenutab Vasknarva külavanem. Samasse räämas majakesse, kuhu hiljuti asus paberite järgi elama kaheksa surnud hinge.
Mitmes ümberasumine
Kuid seegi polnud esimene kord, juba 1996. aastal käisid jutud.
Just seepärast keeldus Tatjana Rossadkina toona volikogusse kandideerimast, öeldes oma toetajatele: “Mina selles räpases mängus ei osale.”
Ainus Alajõe valla liidritest, kes tänavu oma häälte huvides pole ühtegi surnud hinge sisse kirjutanud, on Natalja Varkki. “Kohaliku rahva tahe ei maksa siis ju midagi,” põhjendab ta.
Veel hiljuti otsustasid Varkki ja Vitali Borodin 18. oktoobri valimistel ühise nimekirjaga välja minna. Pärast seda, kui Varkki kuulis, et ka Vitali Borodin on valimisvõidu nimel Vasknarvas ühte, seejuures veel mitte kõige parema kuulsusega majja tervelt 28 inimest sisse kirjutanud, läksid nende teed lahku.
“Leppisime kokku, et kui läheme valimistele koos, siis lahtiste kaartidega,” mäletab Varkki oma viimaseid sõnu kunagisele mõttekaaslasele.
Natalja Varkki on kõigis pettunud. Kõneldakse ju vallarahvale adresseeritud avalikus kirjas temast kui Borodini grupeeringu liikmest, kes on oma võidu huvides 150 surnud hinge sisse kirjutanud. Naine on šokis. Sellist alatut valet ta ei uskunud.
“Tuleb nagu eelmistel valimistel,” ennustab Varkki. “Buss peatus toona vallamaja ees, noored astusid maha, hääletasid, pärast anti neile õlut. Sõitsid minema. Oligi kõik.”
Tõehetk jõuab kätte valimiste päeval. Siis selgub, kumb rivaalidest – Rahva Valik või Kohalik Rahvas – on suutnud rohkem surnud hingi saada.
Selleks et valimispäeval vallamajja saabuvatele vaatlejatele puru silma ajada, saabuvad surnud hinged sobilikul hetkel eelvalimiste ajal. Nad tulevad bussidega, täidavad oma kohuse ja kaovad. Kaovad sinna, kust nad Alajõe vallamajja toodi.
Paljud neist on elu hammasrataste vahele jäänud. Pudeli viina ja paarikümne krooni eest on nad valmis ka seekord oma põhiseaduslikku õigust täitma. Alajõe tulevik läheb neile sama palju korda kui seale pühapäev.
Lahing vahendeid valimata
Et see kõik tõesti nii on, kinnitavad paar hilisõhtust kohtumist Kohtla-Järve kummituslikus linnaosas. Ja kõik on justkui seaduslik.
Ehkki põhiseaduse järgi saavad valla- või linnavolikogude valimistel osaleda selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, nullib kohaliku omavalitsuse valimiste seadus selle hoobilt. Seaduse järgi on püsivalt elav isik igaüks, kes on rahvastikuregistris mõnele sealsele aadressile kantud.
Mida arvab sellest aga Peipsi kalakuningas Paul Kärberg? Ta on lubanud asjadest rääkida alles päeval, mil leht juba ilmub. Vahendaja kaudu saabub temalt siiski pakk pabereid. Need on venekeelsed ja kirjeldavad kolme kuu eest vabastatud vallavanema Vitali Borodini ulatuslikke finantsrikkumisi.
Üks dokument kannab pealkirja “Rahvas peab teadma tõde”. Sama asi on Alajõe kaupluses kõigile lugemiseks välja pandud.
Veel ütleb vahendaja, et olukord Peipsi põhjarannikul on plahvatusohtlik. Hämara taustaga ärimehed üritavad vallas võimu võtta. Seejuures ollakse kõigeks valmis. Surnud hingede massiline sissekirjutamine on kalakuninga usaldusmehe sõnul vaid üks meetod.
Alajõe vald
- Asub Ida-Viru maakonna lõunaosas, ulatub piki Peipsi põhjarannikut Uuskülast Narva jõe lähteni. Vallakeskus Alajõe küla jääb maakonnakeskusest Jõhvist 44 km kaugusele.
- 766 elanikku.
- Suuremad külad: Alajõe (196 elanikku), Karjamaa (32), Katase (75), Remniku (68), Smolnitsa (17), Uusküla (71), Vasknarva (96).
- Vallavolikogu: Sergei Asmus, Natalja Prohhorova, Galina Vohmjanina, Vadim Ivanov, Natalja Varkki, Heiki Hudilainen, Juri Novožilov.
- Vallavanem: Aivar Rahe.
- Tänavustel valimistel osaleb 3 valimisliitu: Rahva Valik (8 kandidaati), Koduvald (7, sealhulgas vallavolikogu liikmed Varkki, Ivanov, Hudilainen ja Novožilov), Kohalik Rahvas (17, teiste hulgas ka praegune volikogu esimees Asmus, aseesimees Prohhorova, liige Vohmjanina ning vallavanem Rahe).
- Põhilised tegevusalad: turism ja kalapüük.
- Tähtsamad ettevõtted: OÜ Peipus, OÜ Peipsi Grupp, OÜ Villa Marika ja AS N&V.
- Elu: arvukalt suvilaid, Alajõe rahvamaja, raamatukogu, velskripunkt, 3 kauplust, õigeusu kirikud Vasknarvas ja Alajõel, Vasknarva paadisadam.
- Vaatamisväärsused: Vasknarva kindluse varemed, Katase kadakas.
Allikas: www.alajoevv.ee
