Algas Euroopa Parlamendi valimiskampaania
10. septembril alustas Euroopa Parlament (EP) oma valimiseelset teavituskampaaniat, mis kestab EP valimisteni mais 2014 ja Euroopa Komisjoni presidendi valimiseni järgneval sügisel.
Sedavõrd varane kampaania algus – valimised toimuvad alles kaheksa kuu pärast – on tingitud asjaolust, et Euroopa Parlamendi tähtsates ja suurtes majades Brüsselis ja Strasbourgis kardetakse valimistest vähest osavõttu. Alust selleks annavad neile Eurobaromeetri ja mitmed muudki küsitlused.
Sõelumispäev 25. mail
Majandus- ja finantskriis ning noorte suur tööpuudus on kasvatanud euroskeptikute ja äärmuslaste ridu, eriti just lõunapoolsemates Euroopa Liidu riikides.
„Tahame teavituskampaaniaga võimalikult palju informatsiooni jagada, mida Euroopa Parlament on seni teinud ja samas ka tulevikku vaadata,“ selgitas läinud nädalal Strasbourgis ajakirjanikele esinenud EP asepresident Anni Podimata Kreekast.
Podimata sõnul on teavituskampaania oma sisult neutraalne. Eesmärgiks on selgitada, kui tähtis on igaühe hääl valimistel, sest EP võtab vastu seadusi, mis mõjutavad omakorda igaühe elu igas liikmesriigis. Vaid sel moel saab valija oma võimu teostada ning euroliidu tulevikku suunata.
„Poliitikat me oma kampaaniaga ei tee, seda teevad juba erakonnad ise oma kampaaniatega,“ lisas ta.
Teavituskampaania läbivaks motiiviks on „Osale. Otsusta. Mõjuta“ (ingl k „Act.React.Impact“). Ühtekokku läheb 28 liikmesriigis ja 24 keeles tehtav kampaania maksma 16 miljonit eurot, mis ühe EL-i kodaniku kohta teeb 0,0316 eurot, ühe valija kohta aga 0,0388 eurot. EL-i kodanikke on praegu 506,8 miljonit, neist hääleõiguslikke 400 miljoni ringis, esimest korda läheb valima 37,4 miljonit noort.
Eestis toimuvad EP valimised 25. mail ja välja sõelutakse nagu varemgi kuus saadikut. Erinevalt eelmisest korrast on seekord avatud nimekirjad. Ühtekokku valitakse 28 riigi peale 751 saadikut, neist enim Saksamaalt, 96.
Eelmistel valimistel imet teinud ja üksikkandidaadina 102 460 häält kogunud Indrek Tarand ütleb Maalehele, et ta ei ole veel oma „sisevalimisi“ läbi viinud, mistõttu ei tea ka, kas kandideerib sel korral.
Teemasid, mida EP valimiste eel Eestis arutada, on Tarandi sõnul küllaga. Olgu selleks siis väikeriigi variandid EL-is, ühtse rahanduspoliitika toetamine ühtse maksupoliitikaga, euroopalik solidaarsus versus pidev „meie peame oma papi saama“.
„Kindlasti ka analüüs EL raha senisest kasutamisest või siis Lissaboni Leping ja selle hiiliv muutmine,“ märkis Tarand.
Tõeline madin algab aprillis
Viimatistel valimistel võitjaks tulnud Keskerakond keskendub lähima kuu jooksul kohalikele valimistele, kinnitas peasekretär Priit Toobal. EP valimiste teemal otsuste langetamiseni jõutakse pärast 20. oktoobrit.
„Tõenäoliselt veel enne jõule alustame sisevalimistega, et selgitada need 12 erakondlast, kes erakonna nimekirjas kandideerivad,“ arutles Toobal uskudes seegi kord head tulemust.
Politoloog Rein Toomla sõnul on senine kogemus näidanud, et osalemine EP valimistel jääb madalamaks nii kohalike volikogude kui ka riigikogu valimistest. Nii on ka ülejäänud riikides.
„Euroopa Parlamendi asjad ei lähe suuremale osale valijaskonnast korda ja eks seepärast alustatigi seda teavitustööd seekord varem,“ selgitas ta.
Eelmistest EP valimistest osavõtt Euroopas oli keskmisena 43%, Eestis veidi enamgi, 44%. Väga kõrget osalust ei maksaks politoloogi arvates seegikord loota, see võib olla eelmisest korrast vähem. Kui vähemalt 40% tuleks, võiks osalusega rahule jääda.
Kuu aja pärast toimuvate kohalike valimiste tulemused EP valimistel suurt rolli ei mängi, nentis Toomla. Küll on EP valimised omajagu eelmänguks kevadel 2015 toimuvateks Riigikogu valimisteks. Millised erakonnad maikuus edu saavutavad, võivad seda loota ka siis Eesti parlamendi valimistel. Kuid alati see ei toimi.
Eestis 25. mail toimuvad Europarlamendi valimised kuulutab meie president välja vähemalt kolm kuud enne valimispäeva. Seega veebruari lõpus. Kandidaadid registreeritakse hiljemalt 40 päeva enne valimispäeva.
„Valijatele suunatud vahetu ja tõeline valimiskampaania algabki siis, kui kandidaadid teada on, aga eks esimesi pääsukesi ole ka muidugi varem,“ leidis Toomla.
Indrek Tarandi võimalustes triumfi korrata politoloog kahtleb. Küsimus on selles, et millega ta seekord valijaid lummaks? Suurem võimalus võitu korrata on Keskerakonnal, kuid see sõltub palju kandidaatidest.
„Kui Edgar Savisaar ikka kandideerib ja eks ta erakonna huvidest lähtuvalt on sunnitud seda tegema, võib Keskerakond saada märkimisväärse häältesaagi,“ arutles Toomla.
Euroopa Parlament
Senised valimised Eestis
- 13. juunil 2004 käis valimas 234 485 hääleõiguslikku kodanikku ehk 27% nende üldarvust (873 809). Kõrgeim osalusprotsent Tallinnas (31%), madalaim Saaremaal (21%). Erakondadest kogus enim hääli SDE 36,8% (85 429 häält) Keskerakonna 17,5% (40 703) ees.
- 7. juunil 2009 käis valimas 396 982 hääleõiguslikku kodanikku ehk 44% nende üldarvust (909 628). Kõrgeim osalusprotsent taas Tallinnas ja madalaim Saaremaal, vastavalt 54,1 ja 32,5%. Erakondadest võidutses Keskerakond 26,1% (103 506 häält) üksikkandidaadi Indrek Tarandi 25,8% (102 460) ees.
- Euroopa Parlamendi saadikutena Eestist on seni töötanud Toomas Hendrik Ilves, Marianne Mikko, Ivari Padar, Siiri Oviir, Toomas Savi, Tunne-Väldo Kelam, Kristiina Ojuland, Indrek Tarand ja Vilja Savisaar-Toomast.
