Alustas teine veiseläga töötlev biogaasijaam
Lähiajal, kui viimased vead kõrvaldatud, hakkab OÜ Estonia ja Nelja Energia koostöös valminud Oisu biogaasi-
jaam suunama soojust Oisu asula soojatrassi.
“Asula kütmise trass on veega täidetud, aga soojamüügini pole me veel jõudnud,” ütleb Estonia OÜ nõukogu esimees ja biogaasijaama juhataja Jaanus Marrandi. “Kui saame vead parandatud ja trassid korralikult õhutatud, suudame müüa ka soojust ja anda poole Oisu alevikule vajalikust küttevõimsusest.”
Sõnnikusoojaga kütma
Oisu biogaasijaama kaht kääritit ja üht järelkääritit hakati sooja ja elektri tootmiseks vajaliku tahe- ning vedelsõnnikuga täitma septembris ja need said täis kuu ajaga. Kokku mahutavad nad 11 000 tonni sõnnikut. Jaam on suuteline võtma vastu kümne kilomeetri raadiusest 3000 lehma ja sama paljude noorloomade sõnniku.
“Enne jõule, kui piisavalt gaasi oli tekkinud, panime põleti tööle. Kaks kuud põletasime gaasi niisama, sest elektrigeneraatori töölepanekuks vajalik bürokraatia, selleks et omatoodetud elektrit võrku müüa, võttis aega,” selgitab Marrandi. “Generaatori saime tööle panna ja elektrit võrku müüma hakata veebruaris.”
Viimased kolm nädalat on biojaam töötanud vahetpidamata ning elektrit on toodetud võrku üle 400 MWh.
Marrandi loodab, et omatoodetud soojus muudab Oisu asula soojahinna tulevikus odavamaks ning lapsed koolis, lasteaias ja perekodus enam külmetama ei pea. “Praegu on konkurentsiamet kinnitanud meile soojahinna 37 eurot MWh, Avotermi hind on 100 eurot. Eks see on juba arvutamise küsimus, kui palju küttevajadusest suudame meie anda ja milline on selle osakaal lõpphinnast. Selle alusel kujunebki soojahind elanikele.”
Oisu alevikule soojust müüva OÜ Avoterm juhatuse liige Mati Sarap on ajakirjanduses väitnud, et soojahinna kohta ei julge ka tema veel midagi öelda, sest kõik oleneb sellest, palju biogaasijaam odavamat sooja andma hakkab.
Oisu biogaasijaam on suvel Aravetel valminu järel teine veisesõnnikust soojust ja elektrit tootev jaam Eestis. See on ehitatud Saksa tehnoloogia järgi ja nemad ka vastutavad biojaama töölehakkamiseni ning veel kaheaastasel garantiiperioodil. Jaam toodab aastas 8000 MWh elektrienergiat ja 2000 MWh soojusenergiat.
Keskkond peaks paranema
Biojaamas muudetakse elektriks ja soojuseks 1,2megavatise generaatori abil 100 000 tonni Estonia OÜ ja tema tütarettevõtete tahesõnnikut ning läga aastas.
Reaktorisse lisatakse ka söötmisest üle jäänud silo. “Vajadusel võime silo osa suurendada ja seda ka spetsiaalselt selleks otstarbeks toota, näiteks võime reaktorisse panna kolmanda niite rohusilo,” lisab Marrandi.
Elektri ja sooja tootmine tuleb tema selgitusel ots otsaga kokku ja pole kiire kasu teenimise projekt, vaid põllumajandusfirmale eelkõige keskkonnasõbraliku tootmise küsimus.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetatud projekti viib ellu OÜ Oisu Biogaas, millest 60% kuulub osaühingule Estonia ja 40 osaühingule Nelja Energia. Estonia poolt on tooraine, Nelja Energialt kogemus.
