Ameerika tudeng hakkab Eestis esivanemate mõisat juhtima
Lokkispäine, alatasa naeratav 25aastane Karl von Ramm on juba esmapilgul väga viks ja viisakas noorsand, korrektne ülikond seljas ja lips ees. Ei mingit tudenglikku hooletust! Karl on ju baltisaksa mõisnike järeltulija, igas tema liigutuses on vaoshoitust ja teatavat väärikustki noorusele vaatamata.
"Ma tõepoolest naudin seda vaikust ja rahu siin Padisel, siinset elu ei anna ameerikaliku kiirusega võrreldagi," räägib von Rammide suguvõsa üks nooremaid esindajaid.
Uhkusega näitab noormees oma perekonnale kuuluvat vastselt renoveeritud Padise mõisahoonet. Osa hoonest on 16kohalise hotellina juba avatud, allkorrusel tegutseb ka mõisaköök, hoone teise ossa tuleb 100kohaline restoran ja konverentsisaal.
"Esimesed külastajad on juba käinud. Ka mõisa terrassile tullakse uudistama ja lõunat sööma, ööbimiseks reserveeritakse hotellikohti," räägib Karl von Ramm õhinaga.
Kui USAs Põhja-Carolinas sündinud ja kasvanud noormees 1990. aastate lõpul esimest korda Eestis käis, sai ta heas mõttes vapustuse - suguvõsa on Padisel kestnud üle 300 aasta!
Nüüd kisub suguvõsa aare - Padise mõis - Karli igal aastal Eestisse. Et ennast mõisaga rohkem siduda, läks noormees hotellimajandustki õppima.
Algul õppis Karl von Ramm Philadelphia ärikoolis ärimajandust, seejärel asus Cornelli ülikoolis hotellimajandust tudeerima.
Uhkustunne suguvõsa pika ajaloo üle
"Cornelli ülikoolist saab USA parima hariduse hotellimajanduses. Praegu teen seal magistrikraadi, aasta on veel õppida jäänud ja siis tulen päriselt Padisele oma teadmisi peremõisas rakendama," selgitab noormees.
Teise korruse magamistoast, mis on hotelli üks luksuslikumaid, avaneb vaade otse Padise kloostrile.
Karli lemmikkoht mõtisklusteks ongi see teise korruse sviit vaatega otse kloostrivaremetele, mis ööpimeduses veiklevad lampide valgusvihus. Von Rammide kuulsat ajalugu teab ta peensusteni.
Eestlaste suur vabastuskatse - Jüriöö ülestõus - algas ööl vastu 23. aprilli 1343, kui talumehed Padise kloostri maha põletasid ja 28 munka tapsid.
Ülestõus suruti küll maha, aga ka klooster ei jäänud igavesti katoliiklastest munkadele, vaid läks 1561. aastal Rootsi riigi omandusse.
Rootsi kuningas Gustav Adolf II kinkis 1622. a Padise mõisa koos kloostri ja maadega bürgermeister Thomas von Rammile - tänutäheks oma väärikale vasallile, kes aitas 30aastases sõjas rootslastel Riia linna alistada.
Rammid, keda Padisel on külastanud ka Venemaa tsaar Peeter I, elasid kloostris 1766. aastani, kui välk lõi katusesse ja pani Padise kloostri teist korda põlema.
Pärast seda suurt tulekahju hakkasid Rammid ehitama kloostri kõrvale Padise mõisat. Seda barokset kiviehitist kutsutakse siiani ka kloostrimõisaks. Rammide järeltulijaile kuulus mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. 1920-1986 oli Padise kloostrimõisas koolimaja, hiljem sovhoosi abitootmine.
Sovhooside lagunemise aegu läks Padise mõis valla omandusse ja pandi 1997. aastal müüki. Loomulikult ostsid von Rammid oma ja laguneva mõisa tagasi, seda 300 000 krooni eest. Mõisasse investeerida kavatsevad nad aga 40 miljonit.
"Me ei kahetse midagi, mis sest et need miljonid praegu erilist sissetulekut ei too. See on ju meie pere mõis, meie ajalugu. Rammid on elanud siin 300 aastat, ja see väike aeg, kui mõis vahepeal teiste käes oli, pole igaviku kõrval midagi," räägib Karl von Ramm, tuues esile, et põhiliselt investeeritakse mõisa väärikuse ja ilu esiletoomiseks.
Eestlaste renoveerimistööga ja siseviimistlusega on ta rahul. Mööbel telliti suures osas aktsiaseltsilt Puit, sepised ja trepikäsipuud tegi Lehetu sepikoda.
Eeskujuks USA luksushotellid
Noormees ise on hotellindust tudeerinud USA luksushotellides, sellelt taustalt selgitabki ta pikalt-laialt, milline unikaalne väärtus on niisugusel 8 toaga, luksusliku mõisaaegse sisustusega hotellil.
"Vaikus ja eraldatus, siinsamas on Padise klooster oma unikaalse ajalooga ja Tallinn on ka nii lähedal, vähemalt korra nädalas käin linnas oma eestlastest sõpradega kohtumas," loetleb Karl oma uue elupaiga plusse. Ja lisab, et Padise üllatas ka tema USA ülikoolikaaslasi, kui need siin külas käisid.
Ehkki Rammide peres on kodune keel inglise keel, teiseks saksa keel, pursib Karl juba ka eesti keelt. "Õpin Tallinna ülikoolis online'i teel eesti keelt," teatab ta uhkusega ja lisab naerdes, et praktiseerida aitavad tal keelt toredad kolleegid ehk Padise tüdrukud.
"Eesti tüdrukud on tõepoolest väga kenad, aga praegu mul oma tütarlast ei ole ja pole vajagi, liigun ju nii palju maailmas ringi, õpin, ei ole veel päris paikseks muutunud," vuristab Karl kiirelt.
Mõisaomanikeks on Karli isa Olaf, kes töötab USAs Duke'i ülikoolis ultraheliteadlasena ja Saksamaal elav isa nõbu Clas, kes on taimehaiguste professor. Ehkki enamik Rammide suguvõsast elab Saksamaal, on osa neist lisaks USA-le jõudnud ka Kanadasse.
Rahul on ka Padise vald, sest mõis, mis avati tänavu aprillis otse jüriööl, hakkas raskel masu ajal andma tööd 12 kohalikule inimesele.
Padise neiud töötavad hotellis ja köögis, meeste tööjõudu läheb vaja mõisa lõplikuks väljaehitamiseks ja ümbruse (koos tiigisillaga) kordategemiseks.
"Üks lagunenud mõis on saanud korda ja sellega on ka Padise küla ilme märgatavalt muutunud," kiidab Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg, kes on ka Padise vallavolikogu liige ja ajaloohuvilisena ise hingega mõisa renoveerimise juures olnud.
Vald kiidab tegusaid mõisaomanikke
Rosenberg ei kahetse sugugi, et mõis ei läinud eestlaste omandusse. "Peaasi on, et omanik oleks hingega asja kallal ja teeks hoone korda, sest neid lagunevaid mõisaid on Eestimaal kõik kohad täis - osteti ära ja jäeti laokile!" kritiseerib Rosenberg.
Ja loetleb mõningaid näppudel: Neeruti mõis laguneb, sama seis on Matsalu mõisaga. Arhitektuuriliselt üks võimsamaid Riisipere mõis on täiesti lagunemas ja ka Hõreda mõis, mille Tiiu Silves kunagi ära ostis ning hiljem edasi müüs, on juba aastaid õnnetus seisus.
"Eestis on umbes 500 mõisat enam-vähem püsti, aga 300 neist lagunevad. Tänage õnne, et leidub välisinvestoreid, kes päästavad meie ajaloolisi hooneid, sellest on kasu kogu Eestile," ütleb Raul Rosenberg.