Ameeriklastele läheb suur relvaarmastus väga kalliks maksma
Hiljutises massitulistamises Las Vegases hukkus 59 ja viga sai üle poole tuhande inimese. Hukkunute lähedastele ja vigastatutele põhjustatud emotsionaalne kahju on mõõtmatu, aga seesugustel tragöödiatel on ka reaalne rahaline kahju, kirjutab Reisiportaal.ee.
Relvavägivalla tagajärjel tekib USA majandusele igal aastal tohutu kahju. On neid, kes on arvestanud kahjuks umbes 100 miljardit dollarit aastas, aga nimetatakse ka suuremat summat.
Relvavägivallast tekkivast kahjust Ühendriikides palju ei räägita, sest ameeriklased arvavad, et see neid ei puuduta. Eriti neid, kes elavad turvalistes kogukondades või vägivaldsetest linnadest eemal.
Samas aga tasuvad maksumaksjad ohvrite arstiabiarveid, nende raha kulutatakse uute seaduste loomiseks, vanglate ja vangide ülalpidamiseks.
“Tavapärane arutelu on selline: kui on massitulistamine, räägime poliitilisest tegevusetusest, mille järel pöörame tähelepanu juba uutele juhtumitele ja järgmisele katastroofile,” lausus CBS Newsile relvavägivalla ennetamise õiguskeskuse vanemjurist Mike McLively. “Relvavägivalla hinna üle jääb aga arutlemata, kuid see on ülimalt oluline teema, sest puudutab vaikimisi igaüht, elas sa siis turvalises kogukonnas või mitte.”
Minnesotas kahju 2,2 miljardit aastas
Relvavägivalla hind on McLively sõnul erakordselt suur. Tema õiguskeskus jälgib käsirelvade seadusandlust ja töötab koos seadusandjatega, et edendada relvavägivalda vähendavad seadusi. Ühtlasi uurib keskus osariigiti ka seda, kui kalliks relvavägivald läheb.
Kahjusumma sisse pole arvestatud sellised asjaolud nagu kinnisvara väärtuse langus ja ärivõimaluste vähenemine piirkonnas. “Sageli suletakse suure relvavägivallaga piirkondades ärid tavapärasest varem, inimesed liiguvad mujale elama ning palju raha kulub turvalisuse tagamiseks,” lausus McLively.
50 osariigis kokku on aastane relvavägivallast tekkiv kahju McLively sõnul üle 100 miljardi dollari.
Võrdne kogu riigi hariduseelarvega
Kas seda on palju või vähe? Kindlasti palju. Samas suurusjärgus summa kulub riigil aastas haridusele. Pisut vähem kulub aastas raha kogu USA riiklikult toetatavale transpordile.
Relvavägivalla täpset kahju on keeruline kokku lüüa, sest mõned osariigid ei pea arvet tulistamiste kohta, mille tagajärjel inimesed ei hukkunud. Arvesse võetakse võid mõrvad ja enesetapud.
Seesuguste juhtumite kulu võib olla aga veelgi suurem kui surmaga lõppenud tulistamiste puhul, sest viga saanud inimesi tuleb kohe pärast juhtunut ravida ja kulutada raha ka hiljem taastusravile.
Väga vägivaldne riik
Kogu maailma rahvastikust vaid 4,4% elab Ameerika Ühendriikides, aga kõigist maailma tsiviilelanike käes olevaist relvadest lausa 42% on ameeriklaste omandis, kirjutab Vox.
Sama kõnekas on tulirelvadest sooritatud mõrvade hulga võrdlus (miljoni elaniku kohta, andmed pärinevad 2012. aastast).
Kõige vähem tapetakse tulirelvadest inimesi Austraalias, kus elu kaotab aastas keskmiselt 1,4 inimest miljoni elaniku kohta.
Uus-Meremaal on see arv 1,6, Saksamaal 1,9, Austrias 2,2, Taanis 2,7, Hollandis 3,3, Rootsis 4,1, Soomes 4,5, Iirimaal 4,8, Kanadas 5,1, Luksemburgis 6,2, Belgias 6,8 ja Šveitsis 7,7.
Ameerika Ühendriikides on see number aga üüratu – 29,7.
Alates 2012. aastast on USAs olnud 1518 massitulistamist. Detsembris 2012 astus Connecticutis Sandy Hooki koolimajja püssimees, kes tappis 20 last, kuus täiskasvanut ja lõpuks ka ennast. Sellest päevast peale on USAs massitulistamistes hukkunud vähemalt 1715 inimest ja viga on saanud 6089 inimest.
